RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 23. mai 2018

Immigratsioonivastased jõud hakkavad valimistel multikultuurses Rootsis võimupositsiooni sihtima

Populaarsusuuringus on Rootsi Demokraadid ja sotsiaaldemokraadid ühel pulgal.

Möödunud nädalal avaldatud YouGovi küsitluse järgi saaksid immigratsioonivastased Rootsi Demokraadid praegu 23% valijate häältest, olles seega hetkel sotsiaaldemokraatidega samal tasemel.
Toetus neile kasvas pärast debatti, mille võitis  Rootsi Demokraatide liider Jimmie Åkesson ja kus peamisteks teemadeks olid sisseränne ning sellega seotud turvalisus.

Göteborgi Ülikooli politoloogiaprofessor Sören Holmberg kommenteeris, et hoolimata sotsiaaldemokraatide katsetest kehtestada enne valimisi rangem rändepoliitika, on Rootsi Demokraadid valijate silmis rändeküsimustes jõulisemad. “Mida rohkem sisserände üle arutletakse, seda positiivsem on see ka Rootsi demokraatide jaoks,” lisas ta.

Holmberg lisas, et praeguse peaministri Stefan Lovfeni ebapopulaarsus võis halvavalt mõjuda ka sotsiaaldemokraatide positsioonile küsitluses.

Rootsi Demokraatide kõrge populaarsus noorte valijate seas vanuses 18-34 näitab, et nagu kogu Euroopas, nii on see vanusegrupp ka Rootsis hakanud seniste võimuparteide asemel toetama rohkem paremasse või vasakusse serva kalduvaid erakondi.
2014. aasta valimistel võitsid Rootsi Demokraadid 12,9% häältest. Uued valimised toimuvad septembris.

Allikad: Breitbart, kansalainen.fi.

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/maailm/immigratsioonivastased-joud-hakkavad-valimistel-multikultuurses-rootsis-voimupositsiooni-sihtima/
 

Read more...

“Itaalia eelkõige” ja professor-peaminister

 Luigi Di Maio hakkab suruma käesoleva aasta 1. märtsil Giuseppe Conte (paremal) kätt. Foto: Scanpix

Valimistejärgses Itaalias on astutud tähelepanuväärne samm valitsuse moodustamise suunas – nimelt on Liiga ja Viie Tähe Liikumise liidrid Matteo Salvini ja Luigi Di Maio käinud välja peaministri.

Kummatigi ei paku end peaministriks kumbki neist, vaid valik on langenud Firenze ülikooli juuraprofessorile Giuseppe Contele.
Conte valitsuses kannaks Salvini siseministri- ja Di Maio tööministri portfelli.
Itaalia meedia andmetel esitab Salvini valitsuse koosseisu projekti president Sergio Mattarellale täna.
Uus ja mõneti USA presidendi Donald Trumpi järgi joonduv “Itaalia esiteks” valitsus on otsustanud saata maalt välja 500 000 illegaali ning raputas äsja Euroopa finantsturgusid oma lekkinud või teadlikult lekitatud kavatsusega nõuda Euroopa Keskpangalt (EKP) Itaalia 250 miljardi eurose riigivõla kustutamist.
Koalitsiooni lõplikus projektis võlavabastuse nõuet pole, kuid analüütikud aduvad lekkes trendi teatavakstegemist.
Igal juhul on Prantsusmaa juba jõudnud hoiatada Itaaliat euroala finantsstabiilsust õõnestamast ning pannud “tsoonikaaslastele” oma majandusministri Bruno Le Maire’i suu läbi südamele täita oma eelarvelised lubadused.
“Kõik Itaalias peavad mõistma, et Itaalia tulevik on Euroopas ja mitte kusagil mujal,” manitses Le Maire.
“Ja kuna [Itaalia] tulevik on olla Euroopas, on olemas reeglid, mida tuleb respekteerida.”
Itaalia riigivõlg püsib eeldatavasti ka tänavu 130 protsendi juures sisemajanduse kogutoodangust ehk kriisihõnguliselt enam kui kaks korda kõrgemal blokis lubatud 60 protsendist.
Samas tahab Liiga kärpida makse, Viis Tähte aga on lubanud vaestele rohkesti raha jagada.

Allikas: http://objektiiv.ee/itaalia-eelkoige-ja-professor-peaminister/
______________
Huvitav on näha, mida see euroskeptikute ja äärmuslaste valitsus siis Itaalias tegelikult ette võtab, EL on igatahes hirmul, tegemist on suuruselt liidu kolmanda majandusega.
M.I.

Read more...

Rahvusliku taassünni nimel: See on nüüd täiesti absurdne asi.


Miks me sellele Iraanile sanktsioonid keerame, kui lepingut rikkus hoopis USA? Iraan pole mitte midagi sellist teinud, mille eest teda karistama peaks. Kui me soovime et Iraan ei müüks Jeemenile relvi ja tooks väed ära Süüriast, siis mida Iraan selle eest vastu saaks? Mida on USAl talle pakkuda. Sanktsioonide panemata jätmine pole õige vastus, see on väljapressimine. ME NÄEME KUIDAS ÜKS RIIK OMA MÕJUPIIRKONDA LAIENDAB MAAILMAS JA KEEGI EI KOBISE KA.
https://maailm.postimees.ee/4491933/pompeo-ahvardas-iraani-ja-esitas-uued-noudmised

Allikas: Facebook

Read more...

teisipäev, 22. mai 2018

“Räägime asjast” 20.05.2018

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-20052018/
 

Read more...

Peaminister: Ungari kaitsmine on meie enda, mitte NATO või Euroopa Liidu kohus

 Näppu näitav migrant Ungari politseinike taustal, oodates 2015. aasta 15. septembril teda ja kaaslasi Röszke külla kogumispunkti toimetavat bussi. Foto: Scanpix

Peaminister Viktor Orbán ütles sel nädalal kaitseväe uut ülemjuhatajat tutvustades, et riigikaitse on Ungari enda kohus ning rahvad, kes “oma maad kaitsta ei suuda, pole seda väärt.”

“Ungari kaitse ei ole NATO ega Euroopa Liidu, vaid meie enda kohus,” kinnitas Orbán ning lisas, et “tänases olukorras on julgeolek meie ajastu kõige väärtuslikum valuuta.”
“Nüüd oleme me õppinud, et meist kaugemal [lahvatavad] konfliktid võivad jõuda meie piirini paari nädalaga – ja just praegu ootavad teeleasumise võimalust miljonid migrandid,” hoiatas valitsusjuht.
Samal ajal on Orbáni piiripoliitikat vastu tahtmist tunnustanud professor Francis Fukuyama.
Filosoofi sõnutsi on madjaril piirivalve osas paraku õigus ning “Schengeni tsoon ilma välispiire kaitsmata ei toimi.”

Allikas: http://objektiiv.ee/peaminister-ungarit-kaitse-meie-enda-mitte-nato-voi-euroopa-liidu-kohus/

Read more...

Aldo Roomere: Sai täna siis PPA-s kükitatud ja uut ID-kaarti oodatud.

 On seal ootamas kõiksugu karvaseid ja sulelisi, minu läheduses toimetas üks poolkuupassiga moslem, sai hunniku pabereid ja palju pugejalikult imalat naeratust politseitädilt. Kohale loivas ka üks neeger, istus poole tagumiku ulatuses toolile ja hakkas kätega vehkides mölisema. Mölises kohe väga palju, sai siis hunniku pabereid ja hakkas kirjutama! Uskumatu, oskaski kirjutada. Kirjutas umbes sama palju kui mölises, siis saadeti ühte teise lauda ilma mingi järjekorrata, kust naases varsti vanasse kohta ilma mingi järjekorrata.

Tädid olid väga sabinas, kolm tädi oli korraga arvuti otsas upakil, muudkui seletasid ja askeldasid omavahel, neeger mängis samal ajal oma labidalaiuse nutitelefoniga või jõllitas niisama juhmi näoga ümbritsevat saginat. Siis tuli veel neljas tädi neegrimurele abiks, vahepeal jooksid ringi ja tulid jälle tagasi. Möödus umbes kolmveerand tundi, neegrimolu sai oma paprihunniku kätte ja loivas minema. Järeldus: ühe neegri nahka läheb umbes 15-20 inimese järjekord.

No siis tuli minu järjekord kah kätte, pärast mõnigaid viperusi koodilugemisega sain uue kaardi kätte ja uurisin tädi käest, kuidas siis selle turvalisusega ka on, et kas mõne päeva pärast teatatakse, et jälle miski paarkümmend tuhat eksemplari päin persetta lännu. Tädi naeratas selle peale oma vapustavalt võluvat ametnikunaeratust ja kostis, et see selgub alles hiljem. Mina siis vastasin seepeale, et eks siis tean, keda kohtusse kaevata, kui mu pangaarve lagedaks tehakse ja soovisin talle kena päeva jätku.

On meil alles e-riik, sama võimas ja vankumatu kui Toompeal kükitav ja privileege nautiv ludride bande, kes ennast valitsuseks nimetab.

Allikas: Facebook

Read more...

esmaspäev, 21. mai 2018

MATTI ILVES: VABAERAKONNAST

Vabaerakonna esinduskogu valis Artur Talviku asemel jälle perteikest juhtima Andres Herkeli. Artur Talvikul ei olnud selgelt võimekust, te arendada ja tugevndada erakonda, ega ka Herkel antud ebapopulaarsuse olukorras enam midagi teha ei suuda.
Tegelikult olen ma selles erakonnas pettunud, küsimus on selles, et neil ei ole julgust toetada ühtegi Eesti riiki tugevndavat ja kaitsvat seisukohta, mis kesvõi osaliselt läheb vastuollu liberaaldemokraatliuku valitseva idoloogiaga.

Vabaerakond ei kõlba samuti valitsusse, sest nad on niivõrd vabad, et ei saa olla kindel millist maailmavaadet nad pooldavad ja kuidas Riigikogus hääletavad.
See olukord näib aga süvenevat, sest Herkel ütles "Vikerraadios", et ta kutsub valimistele ja nende nimekirjas kandideerima ka erakonda mitte astunud isikuid, peaasi, et ollakse üldjoones nõus partei progammiga (teatavasti on ka see ka praegu poolik).
Sellga süvendab A.Herkel veelgi erakonna ebamäärasust ja vaevalt see parandab nende seisundit, võib-olla tõmbab juurde vaid mõne kuulsama nime, lihtsalt vaid poliitikas katsetaja.
Artur Talvik astus välja parteist, peale seda andis ta neile veel erti totra soovituse, valida juhiks suur globalist ja vabamüürlane Indrek Tarand, kes pidi otsima Eestist parteid kuhu astuda!

Tõenäoliselt ei ole Vabaerakonnal asja enam järgmisesse Riigikogusse.

Read more...

2018.05.15 - Otse kümnesse

Link: http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/arutelu/otse-kumnesse/17215-2018-05-15-otse-kumnesse


Read more...

Fookuses erisaade: edasikestmiseks vajab Objektiiv teie toetust!



Portaali Objektiiv videoproduktsioon
Vaata annetuse tegemiseks siit: http://objektiiv.ee/anneta/

Read more...

pühapäev, 20. mai 2018

Tõejärgne maailm

Allikas: Facebook

Read more...

Aina rohkem päevakorral — kas Eesti võimupoliitikud käivad maailmas katteta lubadusi jagamas?

Eesti president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.


Sotsiaalmeedias on tekitanud vihast vastukaja president Kersti Kaljulaidi suust kõlanud sõnad, mida ta ütles kohtumisel Kreeka presidendi Prokópis Pavlópoulosega, ja mis mingilgi moel tegelikkust ei kajasta. “Võime küll geograafiliselt asuda Euroopa eri nurkades, aga olles partnerid Euroopa Liidus ja liitlased NATO-s teame, et eesseisvaid väljakutseid, olgu selleks julgeolek või ränne, saab lahendada vaid ühiselt,” rääkis Kaljulaid.

“Kreeka on olnud Vahemere idaosa ebaseadusliku rände eesliinil ja Eesti on andnud oma panuse nii osaledes Euroopa piiri- ja rannikuvalve tegevuses kui ka võttes vastu rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi,” lisas ta.
“Eesti hindab kõrgelt Frontexi tegevust EL-i välispiiri turvalisuse tõstmisel ja oleme selleks saatnud appi ka oma inimesi ja tehnikat,” ütles Kaljulaid reedel Kreekas Pireuse sadamas asuvat Frontexi staapi külastades. Ka see ei ole õige, sest kõnealune organisatsioon on rände tõkestamisel väga hambutu olnud.

Mõistusega inimesele jäävad sellised loosunglikud sõnad õõnsateks, sest me teame reaalsust — me käendame ja maksame kinni Kreeka võlgu ning peame vastu võtma pagulasi, keda Kreeka oma olematu piirivalve tõttu massiliselt sisse lubab — hoopis muu Euroopa peab lahendama Kreeka niinimetatud väljakutseid. Kaljulaid aga jagab visiitidel taas kaudseid lubadusi — me oleme valmis teie Lesbose saarel märatsejad vastu võtma!

Suuri sõnu seadis kokku ka peaminister Jüri Ratas, kes viibis EL-i liidrite tippkohtumisel Sofias. “Euroopa Liit on Lääne-Balkani riikide olulisim investor ja turg. Tugevad ühendused ja investeeringud toetavad veelgi nii regionaalset kui ka Euroopaga lõimumist juba enne liikmeks saamist. Toetame Lääne-Balkani sõltumatut meediat ja kodanikuühiskonda, kahekordistame Erasmus+ rahastamist ja loome Lääne-Balkani noorte labori, toetame kahe kiirtee rajamist, ühendame elektriturud ning anname erainvestoritele lisakindluse Lääne-Balkanisse investeerimisel,” jutustas Ratas BNS-i vahendusel. Seda juttu ajab selle riigi peaminister, kus ollakse paanikas eurorahade vähenemise tõttu!

New Yorgis ÜRO julgeolekunõukogu avatud debatil neljapäeval osalenud välisminister Sven Mikser aga rõhutas, et rahvusvaheline õigus peab olema nurgakiviks rahu ja julgeoleku tagamisel. „Rahvusvaheline õigus on meie jaoks eksistentsiaalse olemusega ning see peab olema nurgakiviks rahu ja julgeoleku tagamisel maailmas. Oleme valmis selle eest seisma,“ sõnas Mikser. „On kahetsusväärne, et reeglitel põhinevat maailmakorda seatakse kahtluse alla. Seda olulisem on julgeolekunõukogu roll rahvusvahelise õiguse eest seisjana,“ lisas ta.

Reeglitel põhinevat maailmakorda pole ammugi enam, selle on uppi paisanud nii Venemaa kui ka Lääs, ja seda kõigis maailma piirkondades Süüriast kuni Ida-Ukrainani, ÜRO aga väärib juba ammu oma nimetust UN – United Nonsenss. Siinkohal rõhutaks ka välisministri öeldud sõnaühendit “on kahetsusväärne”, sest sotsiaalmeedias on Mikser saanud tuntuks kui “hukkamõistuminister”.
Muuhulgas vahendavad meediakanalid ka suure hulga Eesti poliitikute lubadusi, kes üle maailma ringi reisides kõrgelennulisi kõnesid peavad — seda eriti Aafrikas, kus näiteks Etioopias ja Rwandas on nad juba pidevad külalised, sealhulgas eelnimetatud Kaljulaid ja Mikser.

Kõigi nende poliitikute sõnade kallal poleks mõtet noridagi, kui neis ei peituks ohtlik tendents —
kõik nad annavad Eesti riigi ja rahva nimel lubadusi, mille täitmist neilt ka ootama hakatakse, kuid siis tuleb seda teha suuresti oma rahva tuleviku arvelt, kes pole sugugi veel “viie rikkaima riigi” seas, kuid on rahvusriigi staatuses. Võimulolijad peaksid rohkem kasutama oma õigust vait olla või siis andma lubadusi, millel on ka katet, veel parem aga, kui nad ütleksid mistahes foorumil üldsõnalise jutu asemel välja selle, milleks Eesti tegelikult võimeline on.

Kreeka põgenike vastuvõtmine, vaeste Balkani riikide turgutamine ja “reeglitel põhineva maailmakorra” tagamine pole meile jõukohane, küll aga kvoodipagulastest keeldumine, oma rahva elujärje parandamine ja suurte EL-i riikide sabas sörkimise lõpetamine.

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/eesti/aina-rohkem-paevakorral-kas-eesti-voimupoliitikud-kaivad-maailmas-katteta-lubadusi-jagamas/

Read more...

Sven Kivisildnik: ( : ) uus demokraatia

enne oli nii et rahvas
valis endale valitsejad

nüüd on nii et valitsus
valib endale uue rahva

miks valitsus eelistab
oma rahvale illegaale

on selge eelmine rahvas
lihtsalt ei saanud hakkama

äärekosmos
19.05.2015

Read more...

laupäev, 19. mai 2018

Laupäevased pildid

Allikas: Facebook

Read more...

Tiit Madisson: Miks sakslased on kaotanud rahvusena oma väärikuse ja vastupanuvõime?

Sionistlik kättemaksuprotsess Nürnbergis

1945. aasta mais kapituleerus Saksa Reich kui sõjaline jõud, kuid okupatsioonijõududel seisis ees suur ülesanne: diskrediteerida saksa rahva ees (kes Adolf Hitleri Saksa Rahvussotsialistliku Töölispartei demokraatlikul teel 1933. aasta märtsis võimule valis) hitlerlikku võimuladvikut. Selle tähtsa ülesande elluviimise esmaseks ürituseks sai Nürnbergis aastatel 1945-1949 korraldatud kohtuprotsesside jada, millest tähtsaimaks peetakse 15.11.1945 - 01.10.1946 toimunud Saksa juhtkonna üle korraldatud Nürnbergi tribunali, mille raskuskese langes juutidevastase genotsiidi eest karistamisele.

Nürnbergi protsess oli poliitiliselt motiveeritud üritus, mille peamiseks eesmärgiks oli mitte ainult sõja kaotanud režiimi diskrediteerimine, vaid ka põlvili surutud rahvuse meelsuse täielik muutmine. Mistõttu endale selle eesmärgi võtnud võitjariigid ei teinud nägugi, et tegu võiks olla mingi õigusliku kohtupidamisega. USA-poolne peasüüdistaja ja endine justiitsminister Robert Jackson teatas ilma igasuguse valehäbita: “Nürnbergi protsess on liitlasriikide sõja jätk Saksamaa vastu, tribunal ei ole seotud protseduuriliste või muude meie kohtusüsteemile või põhiseaduslikule süsteemile omaste sätetega.”
Nürnbergi protsessi poliitilise olemuse iseloomulikuks tunnuseks oli sionistlike juutide tähtis roll selle kättemaksuprotsessi organiseerimisel. Maailma Juudi Kongressi (World Jewis Congress – WJC) president Nahum Goldmann kirjutas oma 1969. aastal avaldatud autobiograafias, et Nürnbergi pribunal oli WJC sünnitis ja lisas, et “neil õnnestus liitlaste liidreid veenda ideest kinni haarama”. Viimatinimetatud organisatsiooni ametlik esindaja Nürnbergi tribunalil rabi Maurice Perlzweig avameelitses 1949. aastal, et “just Maailma Juudi Kongress korraldas kohtupidamise läbiviimise”, nagu teavitas Londoni leht Jews Chronicle 16. novembril 1949.

Kaks USA armee ohvitseri, sionistlikud juudid, kolonelleitnant Murray Bernays ja kolonel David “Mickey” Markus (kellest sai 1948. aastal sionistlike võitlussalkade Haganah juht Palestiinas) mängisid Nürnbergi kättemaksuüritusel võtmerolli. Ajaloolane Robert E. Conet väidab oma 1983. aastal New Yorgis ilmunud teoses “Nürnbergi õigus” (“Justice at Nuremberg”), et “kolonelleitnant Bernays oli juhtiv jõud, kes rajas tee Nürnbergi”. Nimelt veenis Bernays sõjaminister Henry Stimsoni ja teisi mõjukaid USA poliitikuid andma võidetud Reichi juhid võitjariikide kohtu alla. Tulihingeline sionist kolonel David Marcus oli tähtsuselt kolmas mees, kes määras kindlaks Ameerika poliitika okupeeritud Saksamaal, sest sõjajärgsetel aastatel juhtis ta Ühendriikide valitsuse Sõjakuritegude Komisjoni (U.S. War Crimes Comission), kus tal oli võimalus välja valida peaaegu kõik protsessi USA-poolsed kohtunikud, prokurörid ja advokaadid. USA prokurör Thomas Joseph Dodd on tunnistanud, et protsessil tegutsenud prokuröridest olid 75 protsenti juudid.

Ühendriikide Iowa osariigi ülemkohtu juudist kohtunik Charles F. Wennerstrum pettus sügavalt selles “õigusemõistmises”, tunnistas ajalehes The Chicago Tribune (23. 02. 1948), et “kui ma seitsme kuu eest oleksin teadnud seda, mida tean täna, siis ei oleks ma kunagi siia sõitnudki”. Samuti julges “väljavalitud” rahva hulka kuuluv jurist viidata oma rahvuskaaslaste osale justicia vägistamises: “Siinne atmosfäär on ebaterve. Kasutati advokaate, ametlikke tõlke ja uurijaid, kes alles viimastel aastatel olid saanud Ameerika kodanikeks, kelle eelnev elu oli neis juurutanud vihkamist ja eelarvamusi Euroopa vastu.” Lõpuks tuli ausa meele säilitanud kohtunik järeldusele, et “kohtuprotsess pidi sakslasi veenma oma juhtide süüs. Nad veensid sakslasi üksnes selles, et nende juhid kaotasid sõja palju tugevamale vallutajale”.
Kuna ajalugu on teadupoolest dünaamiliselt muutuv teadus (kus ajalugusid kirjutavad võitjad), siis pandi Nürnbergi protsessil paika sobivad “ajaloolised tõed”, mille alusel hakati tegema õuduspropagandat, millest juhinduti sakslaste pärastsõjaaegsel ümberkasvatamisel. Mis viis ajapikku Saksamaal “kahetsuskultuuri” tekkimiseni, mida on nimetatud ka (rahvustunde hävitamiseks mõeldud) psühholoogiliseks genotsiidiks.

Protsessil natsidest kohtualustele esitatud suurimaiks süüdistuseks oli massiline juuditapp ehk holocaust, nagu seda on kombeks tänapäeval nimetada. Kuna juudivastast genotsiidi tõendavad dokumendid praktiliselt puudusid (sest natsid olid huvitatud juutide, kui tööjõu kasutamisest, mitte nende totaalsest hävitamisest), pidi dokumentide puudumist korvama tunnistajate ja kohtualuste ütlused. Mida tihtilugu saadi süüdistavate piinamise ja massilise valetunnistajate kasutamise abil. Just Nürnbergis pandi paika, et natsionaalsotsialistid tapsid sõja jooksul 6 miljonit juuti, mis koonduslaaagreis toimus põhiliselt gaasitamise teel, millest sai sestpeale “ajalooliselt tõestatud fakt”, mis ei kuulunud karistuse ähvardusel mitte mingile vaidlustamisele.
Erinavalt paljudest rahvuskaaslastest julges prantsuse juudist ajaloolane Léon Poliakov säilitada mõningase objektiivsuse, kui tunnistas 1986. aastal Pariisis ilmunud raamatus “Viha õhutaja”(“Bréviaire de la haine”): ”…juutide hävitmine jääb meile nii oma kontseptsiooni kui ka paljude teiste punktide osas ebaselgeks. Deduktsioonid ja psühholoogilised kaalutlused ning kaudsed kirjeldused lubavad meil selle plaani arengut ligilähedaselt rekonstrueerida. Siiski jäävad paljud üksikasjad alatiseks teadmata. Mis puutub spetsiaalse hävitusplaani tegelikku kontseptsiooni, siis ei ole selle kolme või nelja peasüüdlast enam elus. Mitte  ühtegi dokumenti ei ole säilinud – võib-olla pole neid iial olema olnudki.” Mistõttu asuti energiliselt leidma tunnistajaid nii “ime läbi pääsenute”, kui ka massitapu süüdlaste hulgast.

Tribunali peatunnistajaks oli endine Auschwitzi laagri komandant Rudolf Höss, kes tabati 1946. aasta märtsis ühes Schleswig-Holsteini talus. Inglise kirjanik Rupert Butle on oma raamatus ”Surma leegionid” (“Legions of Death”) kirjeldanud Hössi piinamist seda läbiviinud Inglise armee juudist seersandi Bernard Clarkei jutule tuginedes. Pärast kolmepäevast piinamist suutis Rudolf Höss anda enam-vähem seostatud tunnistuse, millele tuginevalt saadi Nürnbergis teada, et Auschwitzis toimus vangide surmamine gaasitamise teel. Vastloodud “ajaloolist fakt” ei suutnud väärata asjaolu, et ühtki nn natslike laagrite gaasikambrit ei suutnud sovettidest, ameeriklastest ja brittidest “vabastajad” avastada. Auscwitzis oleva gaasikambri, mida tänapäeval turistidele näidatakse, ehitasid alles 1946. aastal punapoolakad.

Pärast tunnistuse andmist Nürnbergi tribunali ees viidi Höss Krakowi vanglasse, kus temaga tegeles ekspertide grupp, mida juhtis juudist spetsialist Jan Shem. Nürnbergis surma mõistetud Auschwitzi komandant jõudis enne ülespoomist 16. aprillil 1947 paberile panna oma autobiograafilised märkmed, mis varsti avaldati poolakeelses tõlkes. Ja mis 1958. aastal nägid peale põhjalikku redigeerimist trükivalgust ka originaalis. Huvitav on teada, et Nürnbergi tribunalile Hössilt laekunud avaldus oli ingliskeelne(!), mida Rudolf Höss üsna vaevaliselt tönkas. Kirjalikus ülestunnistuses seisis: “Ma juhtisin Auschwitzi laagrit kuni 1. detsembrini 1943 ja arvan, et seal hävitati gaasiga ja hiljem põletati mitte vähem kui 2,5 miljonit inimest; veel pool miljonit suri nälga ja haigustesse.” Aastatega on vasturääkivusi ja fantaasiat sislduvad “mälestused” oma tõepärasuse kaotanud, sest juba ammu peavad isegi holokausti-entusiastid Auschwitzis hukkunud vangide arvuks “kaugelt üle ühe miljoni”. Samas kasutavad holokausti-uurijad muus osas ikka veel fantaasiarikast raamatut “Auschwitzi komandant” tõsiselt usutava viitematerjalina, sest mingeid dokumente, mis tõestaksid gaasikambrite olemsolu, ei ole olemas.

Auschwitzi laagri ühe hoone seinal ilutses kuni 1985. aastani kolmes keeles (prantsuse, saksa ja vene) mälestustahvel, kust võis lugeda: “Laagri eksisteerimise vältel registreeriti seal 405 222 vangi (mehe, naise ja lapse) kohalolek, kellest Auschwitzis ja teistes laagrites hukkus umbes 340 000 inimest.” Sellel plakatil olev tekst tunnistas, et Suure Vale püstihoidmine on üsnagi raske tegevus, mis võib esile kutsuda ka tagasilööke ning ebameeldivaid küsimusi.
Ilmselt on paljudele holokausti-valest häiritud kodanikele silma hakanud, et kuigi  Auschwitzis hukkunute arvu on tublisti korrigeeritud, püsib müütiline arv - 6 miljonit hukatud juuti - ikka veel vasturääkimist mittesallivana, kuigi vahepeal on vähemalt Auschwitzi osas seda redigeeritud umbes kolme miljoni võrra. Kui peaksid sellekohase küsimuse esitama, saad “demokraatlikus” Läänes koheselt antisemiidi või “juudiõgija” sildi otsa ette, millele järgnevad teatud kitsendused või lausa repressioonid!

Sellal, kui vahetpidamata tõestati natsirežiimi ainulaadset jõhkrust, seadustati lääneliitlaste okupatsioonitsoonides Lääne-Saksamaal parlamentaarne demokraatia, mille iluveaks oli asjaolu, et selle sisseviimine toimus üksnes tänu liitlaste võidule Teises maailmasõjas. Demokraatiat Lääne-Saksamaal tugevdati sellega, et iga kohtuprotsessi ajal jooksutati lugematuid kooliklasse läbi kohtusaalide. Millega taheti sakslaste nooremal põlvkonnal maha suruda igasugune rahvustunne ja eneseväärikus ning saavutada valmisolek Bonni poliitika heakskiitmisel, mis nägi ette täielikku allumist USA huvidele. Seega etendasid need protsessid veel 1970.-1980. aastailgi üliolulist osa sakslaste eneseteadvuse riismete purustamisel.

Kuue miljoni juudi hukkamise müsteerium on revisionistlikke uurijaid huvitanud vähemalt samapalju, kui holokaustidogmaatikuid. Viimaste hulka kuuluv ajaloolane Wolfgang Bens tuli oma 1991. aastal ilmunud raamatus “Dimension des Völkermordes” välja lihtsustatud “teadusliku tõestusega”. Mille järgi 1939. aastal elas Euroopas 9,5 miljonit juuti, 1950. aastal aga vaid 2,75 miljonit, millest tuleneb, et üle kuue miljoni juudi tapeti. Samale “loogikale” tuginedes võib analoogse põhjendusega väita, et kuna 1944. aastal elas Saksamaal Oder-Neisse joonest idas 12 miljonit sakslast, kuid 1950. aastal ainult umbes üks miljon, siis ülejäänud tapeti! (Ei tarvitse ju ajalugu mittetundvad inimesed teada, et Ida-Saksamaalt küüditati sõjajärgsetel aastetel 12 miljonit sakslast läänepoolsetele Saksa aladele.) 1981. aastal ilmus saksa päritolu ameeriklase Walter Sanningi raamat “Likvideerimine” (“Die Auflösung”), mille eesmärgiks oli “haihtunud” juutide saatuse uurimine. Kus uurija tugines mitmes riigis toimunud rahvaloenduste andmetele, kusjuures põhimõtteliselt kasutas vaid liitlasriikide ja juutide esitatud statistilisi andmeid. Tuginedes suuresti Euroopa suurimate juudi elanikkonnaga riikide Poola ja NSV Liidu juutide saatusele, lükkab ta ümber Wolfgang Bensi teoses avaldatud andmed. Oma kirjutisega tõestab Sanning, et juute võis “kaotsi minna” mitmetel põhjustel: massilise emigreerumise tõttu enne ja vahetult peale sõda, Poola juutide sattumine NSV Liitu pärast 1939. aasta Ida-Poola liitmist NSV Liiduga, Ida-Poola “kapitalistlike” juutide represseerimise läbi Gulagis, pärastsõjaaegset perekondade lahkuminekut jne, jne. Samas on teada, et kuna enne Teist maailmasõda elas maailmas 15 miljonit juuti ja nüüdsel ajal umbes samapalju, siis oleks 6 miljoni juudi hukkamine kindlasti mõjutanud “väljavalitute” arvukust mitme põlvkonna vältel. Põhjusel, et juudid teadupoolest ei paista silma oma suure sündimusega.

"Saksa ja Austria poliitikud ning intellektuaalid kannavad holokausti-lugu endaga pidevalt kaasas ja see tundub esmapilgul tõendavat, et neil on õigus. Võiks ju küsida – miks peaksid need inimesed omaenda rahvast väljamõeldud koledustega koormama?/.../ Saksamaa Liitvabariik võttis nii sise- kui välispoliitilistel põhjustel üle võitjate ajalookäsitluse. Ühelt poolt tahtsid Saksa poliitikud ja intellektuaalid pidevalt natsionalismi barbaarsust näidates oma rahvast ümber kasvatada; teisalt tahtis Lääne-Saksamaa silma paista USA täiusliku liitlasena, soovides nii vältida sionistide poolt kontrollitud Ühendriikide meedia lakkamatut saksavastast kampaaniat.
Lääne-Saksa konservatiividele oleks nüüd juba piisanud mõõdukast holokausti- ja gaasikambripropagandast. Kaks korda kuus Auschwitzi koleduste rõhutamist oleks neid rahuldanud, kuid varsti haarasid vasakpoolsed teema enda kätte. Nende eesmärgiks oli igasuguse rahvustunde täielik allasurumine. Ajakirjandus, televisioon, vaimulikud ja kooliõpetajad serveerisid rahvale Auschwitzi juba kolm korda päevas. Konservatiivid ei saanud selle vastu midagi teha, sest siis oleks neid kohe süüdistatud Hitleri puhtakspesemises. Nüüd istusid nad koos vasakpoolsetega ühes lõksus, kust enam väljapääsu ei ole: alates CSU poliitikutest kuni “roheliste” meediainimeste, kirjanike, teadlaste, ühiskonnaaktivistide ja “ajaloolasteni”, kellele maksti aastakümneid tasu üksteise udujuttude kopeerimise ning oma rahva kriminaliseerimise eesmärgil ajaloo võltsimise eest. Kogu riigi juhtiv ja avalikku arvamust kujundav seltskond üritab meeleheitlikult pankroti päeva edasi lükata. Seda tehakse ajaloos ennenägematu ulatusega ajakirjanduse tsenseerimisega, ühe pealetükkivama holokausti-propaganda kaudu (tänapäeval kirjutatakse holokaustist palju rohkem kui kümme või kakskümmenda aastat tagasi), tagatipuks lõputu “nõiaprotsesside” reaga, kus ainuke tõestusvahend revisionistide vastu on see, et kuue miljoni juudi tapmine olevat tõestatud fakt," kirjeldab sakslaste rahvustunde hävitamist 1993. aastal ilmunud raamatu “Holokaust katsestendil”(“Holocaust auf dem Prüfstand”) šveitslasest autor Jürgen Graf.

Nürnbergi tribunali ja sellele järgnenud saksa rahva kallal rakendatud “ajaloolisele tõele” tugineval, karjuval valel ja vägivallal püstiseisvate “kasvatusmeetodite” kirjeldamisega püüdsin selgitada, kuidas on murtud selle usina, korraliku, tööka, kultuurse, tehniliselt nupuka ning rikka ajalooga rahva eetiline selgroog ja vastupanuvõime. Loomulikult ei ole mul olnud tahet eitada juutide massilist hukkumist/hukkamist Teise maailmasõja ajal, ka ükski revisionistlik uurija (kellest paljud on pidanud taluma repressioone) pole seda teinud. Muidugi hukkus massiliselt juute Wehrmacht´i okupeeritud Ukraina ja Valgevene aladel Einsatzgruppe´de püssitorude ees; mattus 1943. aastal ülestõusnud Varssavi geto varemete alla; suri nälga Lódži ja Kaunase getos; hukkus kurnatuse tõttu Dora laagri maa-alustes töökodades või Mauthauseni koonduslaagri kivimurdudes; suri plekilise tüüfuse epideemiates Auschwitz-Birkenaus; hukkus 1945. aasta talvel jalgsirännakuis Auschwitzist Gross-Rosenisse; suri pärast ameeriklaste vabastamist kurnatuse ja nälja tagajärjel Dachau laagris; tapeti liitlaste massilises õhurünnakus Nordhauseni laagrile jne, jne. Vihates ja põlates lausa füüsiliselt valet ja valetajaid, julgen tunnistada, et juutide saatus oli Teise maailmasõja ajal niigi jube, et ohvrite arvu veel kuue või lausa 12-kordselt suurendada. Kui mõni lugeja tunneb teema vastu suuremat huvi, soovitaks lugeda 2006. aastal ilmunud siinkirjutaja raamatut “Holokaust: XX sajandi masendavaim sionistlik vale”.

Paradoksaalsel kombel on mõningase vastupanuvõime suutnud säilitada Saksamaa idapoolsete liidumade elanikud, kes kuni 1990. aastani olid kommunistliku DDR-i kodanikud. Kes kogesid aastakümneid valelikku kommunistlikku ajupesu, kuid jäid ajaloolistel põhjustel ilma tunduvalt rafineeritumast sionistlikust propagandast. Seda tunnistavad Dresdeni 1945. aasta veebruarikuu Briti-USA terroripommituste ohvritele (mille hukkunute arv võis küündida kuni 250 tuhande tsiviilisiku ja põgenikuni) pühendatud massimeeleavaldused ja hiljaaegu Dresdenis ja Rostockis toimunud Merceli massiimmigratsiooni vastsed meeleavaldused, mis Eesti kartellimeedia poolt on loomulikult täielikult maha vaikitud.

Loodan, et suutsin eelnevaga anda vastuse pealkirjas esitatud küsimusele, miks holokausti ajupesu läbi nõrgenenud rahvustundega sakslased ei ole enam suutelised vastupanu avaldama uuele, seekord tervet läänemaailma hõlmavale Maailma Uue Korra kehtestamise katsetele. Mis kujukalt väljendub rahvustunde ja -riikluse hävitamises multikulti propaganda, kristliku kiriku tasalülitamise, rahvuslike traditsioonide allasurumise, traditsioonilise perakonnamudeli hävitamise, seksuaalvähemuste esiletõstmise, radikaalse islami tolereerimise, moraali hävitamise ja rahvuste segamise katsetes võõrast kultuurist ja rassist migrandimasside sissetoomise abil, mis eriti Saksamaal ja mitmes Euroopa riigis praegusel ajal aset leiab.

Read more...

Nädalakommentaar: kõngeva Euroopa Marxi ülistav hääl



Portaali Objektiiv videoproduktsioon
______________
Marksistide kuriteod, SIIN.
M.I.

Read more...

reede, 18. mai 2018

Neegriuputusest haaratud Tallinn muutub oma multikultuursusega rahvusmeelsele eestlasele hingematvaks

Neegrid Tallinnas.


Kolmapäeval läksin Tallinn-Väikeses 36 bussi  peale, kui peatusesse hakkas Magdaleena haigla poolt valguma arvukalt neegreid, puha noored elujõus mehed. Nägin, et mina polnud ainus, keda selline kogus musta multikultuursust häiris. Ja mõistagi hakkas bussitäis kihisema, kui kostus peatuse nimetus: Tehnikaülikool. Ilmselt on eelnimetatud kõrgkooli jällegi värske saadetis Aafrikast kohale jõudnud.

Mäletan, kuidas kunagine peaminister Rõivas õelutses kord nende kallal, kes väitsid, et Tehnikaülikooli ühikad on neegripesaks saanud. Seda võib praegugi süüdimatult väita, kuid fakt, et mustad “tudengid” koonduvad Tallinnas Mustamäele, lubab eeldada, et nende arvu pidev kasv, mida näeb just praegu Tallinna linnapildis, on suunatud ja teadlik — mingi salajase immigratsiooniukse kaudu jõuab Must Aafrika Eestisse. Kui varem olid vaid noored mehed, siis nüüd on üha enam näha ka noori naisi.

Ja mõistagi on paljude neegrite kaaslasteks noored eestlannad — soroslik tõuparandus on käima pandud. Eks see ole tüdrukute endi valik, aga minu lugupidamisega arvestada ei maksa.
Mis aga puutub Tallinna multikultuuristumisse, siis mind väsitab tugevalt see, et ühistranspordis ja muidu linnamiljöös valitseb valjuhäälne vene keel, ning viimasel ajal üha enam ka inglise keel. Räägin ka ise mõlemas keeles, nagu minu põlvkonnale omane, vene keeles pisut paremini, inglise keelt tönkan veidi kehvemini, aga eesti keele kõlast armsamat mulle pole.

Kui sõidan Lõuna-Eestisse puhkama, on see kui õnnistus, sest ümberringi kõlab vaid eesti keel. Ka Tallinnas jalutan õhtuti rohelusse mattunud Luitekülas, kus elavad valdavalt eestlased, ja siis on pärast päevast kesklinnas viibimist suur rahulolutunne, kui vastu tuleb eesti pere, isa, ema ja lapsed, kes arutavad, kuidas päev möödus. Erinevalt eestlust külvavast president Kaljulaiust tunnen mina vaid nende puhul, et nemad on meie inimesed. Kui Sildna, Mikko, Kallas ja kogu see multikultipere tahaks kallistada igat neegrit, siis minul tekib sama tunne eestlaste puhul.

Ma annan endale selgesti aru, kui “rassistlik ja ksenofoobne” kogu see minu arutelu tundub, kuid see on just see, mida ma tunnen ja mõtlen. Tõenäoliselt tunnevad sama veel paljudki eestlased, kuid nad kas ei mõtle selle peale, ei taha seda tunnistada või peavad sellist mõttelaadi koguni poliitiliselt mittekorrektseks patuks. Mina rahvuskonservatiivina ei varjagi seda, kui väga olen ma Eestis toimuva rahvastiku väljavahetamise vastu, ma ei varja, et võõrauputus mulle ei meeldi, ja ma luban, et võitlen selle vastu!

Lääne-Euroopa suurlinnadest kolib põlisrahvas minema, sest juurteta immigrandid koonduvad linnade anonüümsemale kivimaastikule. Ilmselt ootab sama saatus ka Tallinna, kuid ma usun, et EKRE suudab võimule tulles sellisele arengule käe ette panna. Immigratsioonipump tuleb lihtsalt teistpidi tööle panna.

Allikas: http://uueduudised.ee/arvamus/repliik/neegriuputusest-haaratud-tallinn-muutub-oma-multikultuursusega-rahvusmeelsele-eestlasele-hingematvaks/

Read more...

Evolutsioon

Allikas: Facebook

Read more...

HIRMUÄRATAV: 43 protsenti kõigist vägistamistest Rootsis pannakse toime laste peal …! 92 protsenti saadavad korda immigrandid

HIRMUÄRATAV: 43 protsenti kõigist vägistamistest Rootsis pannakse toime laste peal. 92 protsenti kõigist rasketest vägistamistest saadavad korda immigrandi või varjupaigasaaja taustaga inimesed. Rootsi on tõusnud vägistamiste poolest kindlalt maailma tippu.
Rootsi Riikliku Kriminaalpreventsiooni Nõukogu (Brottsförebyggande rådet; ehk lühendatult “Brå”) väljastatud 2017. aasta esimese poole statistika kohaselt registreeriti Rootsis ametlikult 3430 jõhkrat vägistamist.
  • 1470 juhul (ehk 43%) vägistamise ohvritest olid lapsed vanuses kuni 17 eluaastat.
  • 1960 juhul (ehk 57%) vägistati täisealisi (18+)

Kõikidest lapsevägistamistest:

  • 88% toimusid tüdrukute peal.
  • 12% toimusid poiste peal.

Täiskasvanute vägistamistest:

  • 95% toimusid naistega.
  • 5% toimusid meestega.

Väga murettekitavad on faktid:

  • 55% lapsevägistamiste ohvritest on kuni 14 aastased noored tütarlapsed.
  • 10% ohvritest kuni 14 aastased noored poisid.
  • 33% on tüdrukud vanuses 15-17
  • 2% poisid vanuses 15-17

Rootsi vägistajate esikümme päritolult:

  1. Iraak
  2. Afganistan
  3. Somaalia
  4. Eritrea
  5. Süüria
  6. Gambia
  7. Iraan
  8. Palestiina
  9. Tsiili
  10. Kosovo
Kas poleks aeg hakata avalikult rääkima kolmandatest riikidest pärit massilise migratsiooni ja avatud uste poliitikaga kaasnevatest laastavatest mõjudest?
—————————————————————–

Read more...

neljapäev, 17. mai 2018

MATTI ILVES: USA PRESIDENT ÜTLES LAHTI TUUMALEPINGUST IRAANIGA

"Postimees": "Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ütles reedel, et Iraani tuumalepe töötab ja annab tulemusi ning et president Donald Trumpil ei ole võimu seda tühistada."

Sellest hoolimata tühistas USA president Donald Trump selle (5+1) leppe, kehtests Iraanile ennenägematud sanktsioonid ja ähvardab ka Iraaniga äri ajavaid E. Liidu riike. Muidugi nii võib tekkida järjekordne konflikt ELi ja USA vahel. Ohtlik on aga see, et nüüd võib Iraan jätkata tuumarelva väljatöötamist, kui riigijuhid peaks seda tahtma. Praegu nad küll lubasid Sksa- ja Prantsusaale lepigut täita.

Miks mulle see pool-teokraatlik riik meeldib? Aga seepärast, et ta suudab ajada täiesti iseseisvat poiitikat ja ei ole kellegi käsualune (kõige vähem globalistide), silmas peetakse vaid oma riigi poliitilisi huve.
Selleks on loodud ka vastava tugevusega armee. Näiteks, Iraani kaitseministeerium teatas juba mõni aasta tagasi uue hävituslennuki koodnimega Qaher-313 (Conqueror-313) tootmise alustamisest, lennuki juures on kasutatud moodsat  stealth tehnoloogiat mis muudab selle radaritele nähtamatuks. See on ka esimene täielikult Iraanis konstrueeritud ja valmistatud hävitaja. Iraanis on tootmises ka Saeqeh võitlejad-pommitajaid, mille esimest eskadrilli esitleti setembris 2010. Viimastel aastatel on Iraan teinud suuri edusamme kodumaise relvastuse ja mitmesuguste kaitsesüsteemide tootmises ning arendamisel. Neil on ka veelaused raketid (kiirusega kuni 500...600 km/h), mida pole isegi ameeriklastel.

Juhul, kui USA soovib Iisraeli huvides Iraaniga sõda alustada, siis ei saa võit selles sõjas eriti kerge olema ja nõuab võib-olla USA-lt tuumapommi kasutamist seda mitte omava riigi suhtes.
Iisrael, olemata tuuumarelvade olemasolust (viimastel andmetel tuumalõhkepäid võib olla juba tublisti üle 100) kardab siiki Iraani, sest eelmised peaministrid on sõja korral Iisraeli riigi lubanud maapealt minema pühkida. Iraani kadumist soovib ka meie suur sõber (Mikser äsja alles soovitas tihedamaid suhteid selle eeskujuliku riigiga luua) "demokraalik" Saudi-Araabia. USA seljataga ongi vaid 2 eespool mainitud riiki.

Näib, et Iisraeli huvid persident Trumile ülitähtsad. Tegelikult peaks Trump juute ju kõigiti rahuldama, sest ta ei lähe eraisikutele kuuluva Föderaalreservi kallale ja ta perekond on tihedalt seotud tütre Ivanka (35 aastat vana) abielu kaudu äärmusjuudiga ja nende äärmusliku judaismi usuvooluga - chabad, olles seal lusa üks propageeriv naisaktivist. Ivanka ei ole ainult esimene tütar, ta on ka presidendi nõunik, nagu tema abikaasa juut Jared Kushner.
Ja eks ta nüüd pingutab, kasvõi võõraste huvide eest sõtta minnes.
Kas sõda?

Loodan, et kindralid panevad Trumpile aru pähe ja sõda ei alustata.

USA–Iraani kriisi tagajärjel jääb jämedam ots kütuste hinnakujundamisel Saudi Araabiale, selle riigi tahtmiste täitumisel tõuseks bensiini hind tublist, ka Eestis. Kasulik on see samuti Venemaale.
Tuletan veel meelde, et Iraan oli üks esimesi riike, kes tunnustas Eesti taasiseseivust ja toetas Eestit ka enne sõda Rahvasteliitu (RL 1919–1946) astumisel.

Read more...

Fookuses: Riigireformi Sihtasutuse kava jätab paljude heade mõtete kõrval puutumata kõige olulisema



Portaali Objektiiv videoproduktsioon

Read more...

EKRE saadikud volikogudes soovitavad muuta presidendi külaskäigud kiidulaulu asemel asjalikeks aruteludeks

President Kaljulaid räägib oma kohtumistel edulugudest, mitte muredest.


Leo Begström ütles, et presidendi külaskäigust anti volikogu liikmetele vaid loetud päevad varem teada, ilmselt selleks, et mingeid riigipeale ebameeldivad külalisi, näiteks piketikorraldajaid või murekurtjaid, kohale ei tuleks. “Tegu on presidendi konkreetse programmiga, kus ta paneb peamise rõhu liitunud valdadele,” rääkis ta. Haljalasse jõudes oli Kersti Kaljulaid käinud juba 20 omavalitsuses.

Leo Begströmi sõnul rääkis president traditsioonilist ümmargust juttu sellest, kui ilus kõik on, kutsus rahvast tutvuma Eesti alalise esindaja Euroopa Liidu juures Mati Maasikase kirjutiste ja presidendi kodulehe antava infoga, nimetas ennast pigem konservatiiviks, soovitas võõrastele eesti keelt õpetada ja rõhus tööjõuvajadusele. “On näha, et ta ei ole reaalse eluga ennast kurssi viinud,” märkis ta. Näiteks soovitas Kaljulaid väikese palga üle kurtval arstil seda lihtsalt vallast juurde küsida.

Teiste teemade seas oli president kiitnud Ameerikat, kuid mitte Trumpi; ta ei suhtunud hästi Poola visiidi ajal saadud kutsesse teha selle riigiga rohkem koostööd, vaid eelistavat Saksamaad järgida, ning viimaks leidis ta negatiivseid sõnu ka EKRE kavandatava kohtureformi suhtes. Leo Bergströmi arvates ei teadnud Kaljulaid isegi rahvuskonservatiivide olemasolust Haljala volikogus.
Seega soovitavad Anti Poolamets ja Leo Bergström EKRE saadikutel volikogudes üle Eesti valmistuda presidendi külaskäikudeks, et need ei kujuneks propagandistlikeks ettevõtmisteks, millel räägitakse vaid sellest, kui ilus elu Eestis on.

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-saadikud-volikogudes-soovitavad-muuta-presidendi-kulaskaigud-kiidulaulu-asemel-asjalikeks-aruteludeks/

Read more...

kolmapäev, 16. mai 2018

Neegrid ründavad H & M'i, neile paistab kõik olema lubatud


Read more...

Häirekell: Euroopa naised ja lapsed on heidetud poliitkorrektsuse ohvrialtarile

Noored naised protesteerivad vägivalla vastu, ajendiks 18-aastase neiu vägistamine Pamplona festivalil.

Veebilehe Voice of Europe kolumnist Ben Perchiron kirjutab väga mõtlemapaneva loo, mis on tõeliseks häirekellaks — Euroopa praegune tsivilisatsioon on poliitkorrektsuse hulluses hüljanud oma ühiskonna kõige nõrgemad ja loobunud moraalsest kohustusest neid kaitsta.
Uued Uudised vahendavad Ben Perchironi kirjutise, et iga mõistusega inimene saaks aru: Euroopa on minemas kohutavat hukatuse teed ja ainus võimalus on toimida nii, nagu seda tehakse Ungaris ja Poolas.

“Demokraatlikku ühiskonda saab hinnata selle järgi, kuidas ta kohtleb ja kaitseb oma nõrgemaid liikmeid. Euroopalikus ruumis ollakse enamjagu üksmeelel, et nendeks on lapsed, naised ja vanurid, ning paljud laiendavad seda ka loomadele.
Ülemaailmne vasakliberaalne eliit üritab inimkonda veenda, et nõrgemate hulka kuuluvad ka Aafrikast ja Lähis-Idast Euroopasse voolavad parimas eas noored (82% neist on alla 30 eluaasta) mehed (kõigist põgenikest on neid 67%). See kontingent on muutunud oportunistlikeks majanduslikeks vabakutselisteks, kelle osa tööhõives on tööstuslikesse riikidesse jõudes vaid 2,2%.
Kuidas see madala kvalifikatsiooniga, head elu otsiv sisserändajate vool Euroopat mõjutab? Tagajärgi analüüsitakse mitmes valdkonnas, sealhulgas finants-, majandus-, sotsiaal-, kriminaal-, põllumajandus-, eluaseme-, haridus- ja mitmes muus sektoris, kuid siiski on üks aspekt, mida on juba uuritud ja mis näitab väga murettekitavaid tulemusi: see on seksuaalne vägivald.

Liberaalne judaistlik-kristlik ühiskond – nagu kõik tänapäevased ühiskonnad Euroopas – on uhke oma moraalsete väärtuste ja võime üle hoolitseda ja kaitsta oma nõrku ühiskonna liikmeid. Miks on see moraalne valmidus viimastel aastatel vastupidiseks muutumas?
Pärast seda, kui II maailmasõda lõppedes sai Lääne kultuuri ja tsivilisatsiooni bastioniks liberaalne Euroopa, on moraalne langus olnud kiire.
Veel aastakümnete eest karistati Ühendkuningriigis, Rootsis, Saksamaal ja Austrias vägistajaid alates 7-aastasest kuni eluaegse vangistustuseni. Tänapäeval on reeglid muutunud ja asjaomased asutused lähtuvad otsustes poliitilisest ideoloogiast ja -tellimustest ning seetõttu on kuritegude käsitlemisel tehtud kurjategijatele tohutuid järeleandmisi.

Juhtumid on õõvastavad — leiboristide juhitavas Suurbritannia Midlandsis tegutses Pakistani gäng, kes sundis prostitutsioonile tuhandeid naisi; Telfordis vägistas sisserändaja 12-aastast tüdrukut pikka aega regulaarselt,  Iraagi mees kasutas Austrias oma himude rahuldamiseks 10-aastast poissi, Rootsis aga said noore ema julmad vägistajad karistuseks kõigest 14 kuud. Selliseid juhtumeid on tuhandeid ja kõiges selles on süüdi Euroopat vallanud vasakpoolne katk.

Läänemaailma kultuuri ja tsivilisatsiooni bastionis Euroopas on olukord muutunud ääretult hullumeelseks, sest väidetavad euroopalikud väärtused ei kaitse immigrantide vägivalla eest isegi 90-aastast vanaema (konkreetne juhtum), ühiskonnas liiguvad ringi tõelised koletised, kes põlgavad neidsamu väärtusi, ning neil lastakse tegutseda ja uusi kurjategijaid juurde tekitada.
Meie kõige nõrgemad kannatavad üha hullemini — mitte ainult majanduslikult, vaesusest ja kõrgetest maksudest — nad kannatavad ennekõike füüsiliselt ja emotsionaalselt sisserändajate tekitatud vägivallast. Euroopa kodanikud, kes pole enesetapukavaga kaasa läinud, on lõpuks alustanud ärkamist ja tõstavad järjekindlalt mässu selle hullumeelsuse vastu, nagu näitasid hiljutised referendumid ja valimised Ühendkuningriigis, Austrias, Ungaris ja Itaalias.

Ainsaks küsimuseks on: kas see on piisav ja kas meil on veel aega, et saada tagasi meie unikaalne kultuur, mida on juba aastaid halastamatult lammutatud?
Joonealuseks märkusena ütlen — arvestades, et sissetulev rahvastik on enamuses moslemid, on nende heaolul kohutav hind, seda eelkõige halal-liha-meetodite tõttu, mis ei ole muutunud 13 sajandist. Loomad on igas ühiskonnas tõepoolest kõige nõrgemad.”

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/maailm/hairekell-euroopa-naised-ja-lapsed-on-heidetud-poliitkorrektsuse-ohvrialtarile/

Read more...

Aldo Roomere: Räägime täna veidi puudega inimestest.

Puudega inimene on eelkõige see, kellel on talveperioodiks piisavalt küttepuid varutud. Temaga on kõik korras - kütab toa kenasti soojaks, ja kui on suvi või muidu soe, siis imetleb kenasti riita laotud puid ega kaeble millegi üle. Vaimupuudega inimesel on tiba raskem - temal puudub vaim, motivatsioon, illusioon, ära jääb eksootiline ekskursioon ja alles jääb vaid frustratsioon. Ilmselt tuleb pöörduda dr Vassiljevi või posijate poole. Kuid on veel üks eriliselt ränk ja pöördumatu puue, mida ei ravi ükski doktor ega tśakraavaja - see on võimupuue!

Võimupuudega inimesetükk vaevleb pidevalt ja piinavalt võimu puudumise pärast, olgu tal seda võimu siis palju tahes. Ta ei suuda sekunditki olla ilma võimuta ega sellest unistamata, võim on tema jaoks nagu narkootikum, mille sõltuvusest pole mingit pääsu. Võimupuudega inimene kandideerib pidevalt, aina uusi ja kõrgemaid väljakutseid otsides, ta kandideerib korteriühistu, omavalitsuse, linnavalitsuse ja riigikogu valimistel, ja valituks osutumisel kandideerib aina edasi, kuni Universumi direktori valimisteni välja.

Tal puuduvad kogemused, oskused ja väljaõpe, ta pole päevagi tootvat tööd teinud, ta ei teagi, mida töö sisuliselt tähendab, sest ta on kogu aeg ainult kandideerinud. Ta on võimeline tundide kaupa rääkima, ükskõik millest, ükskõik keda taga rääkima, ta räägib ja räägib ja räägib ja unistab samal ajal helgest tulevikust, maailma kõige priskemast pangaarvest ja iseenda igikestvusest ja vääramatust võimekusest mittemidagi tehes kõik saavutada. Tal on imepärane oskus toppida oma pikad näpud iga kodaniku kõige sügavamasse taskusoppi ja see tühjaks varastada, tal on veel imepärasem oskus toppida oma pikk nina suvalisse kohta ja selle koha teemal sõna võtta. Sest tal on kogu aeg midagi puudu - ta teab, et ikka on veel kusagil keegi, kellelt on ehk mõni nahk veel seljast koorimata, mõni sent veel taskust varastada.

Selle raske ja ravimatu puude all kannatavad isikud kannavad oma selgroogu murdvat, kohutavat koormat Toompeal targutades, Stenbocki majas kükitades ja Kadriorus kaagutades. See pidevalt õnnetu ja ränkraske puude all kannatav seltskond, kes sarjab ja häbeneb oma rahvast ja soovib siia teist värvi uusrahvast sisse tuua, tuleks paigutada kuhugi tuumajäätmete hoidlasse - seal oleksid nad kindlas kohas ja radiatsioon raviks nad ehk isegi tervemaks..

Allikas: Facebook

Read more...

teisipäev, 15. mai 2018

UUS MAAILMAKORD - KELLE KASUKS JA KELLE JUHTIMISEL? EESTI-POOLA UURIMISGRUPP KONTRREVOLUTSIOONILINE VASTULUURE

1. OSA: http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2015/06/uus-maailmakord-kelle-kasuks-ja-kelle_12.html
2.OSA: http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2015/06/uus-maailmakord-kelle-kasuks-ja-kelle_18.html 
3.OSA: http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2015/06/uus-maailmakord-kelle-kasuks-ja-kelle_5.html
 

Read more...

EKRE pärib aru: miks lükatakse Pirita kalmistul haudu buldooseriga kokku?

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Tallinna linnavolikogu fraktsioon esitas abilinnapeale Züleyxa Izmailovale arupärimise, milles soovib selgitust tänavu aprillist teostatavate korrastustööde kohta Pirita kalmistul.
„EKRE fraktsiooni poole on pöördunud šokeeritud linnakodanikud, kelle sõnul lükatakse Pirita kalmistul, mis muinsuskaitse poolt ajaloomälestisena arvele võetud, haudu buldooseriga kokku, sõidetakse nendest traktoritega üle ning kõrvaldatakse hauatähiseid,“ ütles fraktsiooni esimees Urmas Reitelmann.

„Surnuaial toimuvast rüüstetööst on kirjutanud ka Maaleht. Artikli juures olevatelt fotodelt on näha, et mures linnakodanike sõnad peavad paika ning toimunud on ulatuslik laastamine. Tallinna Linnaplaneerimisameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boriss Duboviki sõnul ei ole Pirita kalmistu korrastustöödeks luba väljastatud ega ole toimunud ka järelevalvet. Kalmistute juhataja alustas töid omavoliliselt.“

Reitelmanni sõnul soovib fraktsioon linnavalitsusele esitatud arupärimisega saada selgust, kuidas on võimalik, et muinsuskaitse poolt kaitstud ajaloomälestise osas alustatakse ümberkorraldustöid ilma loa ja kooskõlastusteta, ning kes võtab vastutuse tehtud rüüstetöö eest.
„Soovime teada, kas ja kuidas on talletatud kokkulükatud haudadesse maetud inimeste andmed ning kas eemaldatud hauaplaadid ja ristidel olnud nimeplaadid on säilitatud. Samuti ootame selgitust, miks ei ole terviklikult muinsuskaitse poolt kaitstud ajaloomälestist seni vajalikul määral hooldatud,“ ütles Reitelmann.

UU

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/eesti/ekre-parib-aru-miks-lukatakse-pirita-kalmistul-haudu-buldooseriga-kokku/ 
____________
Jaa, asi paistab käivat linnas juba nii, nagu nõukogude ajal...
M.I.

Read more...

Juhtkiri: võimuladvik vilistab rahva enamuse tahtele anda abielule põhiseaduslik kaitse

Asjaolu, et võimuladvik ei taha midagi kuulda rahva enamuse korduvalt kinnitust leidnud soovist tagada abielu mõistele põhiseaduslik kaitse, annab tunnistust tõsiasjast, et Eestist kui demokraatlikust riigist saab rääkida üksnes elementaarsest ausameelsusest lahtiütlemise hinnaga, nendib Objektiivi toimetus.

Mõne päeva eest andis MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut teada Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitluse tulemustest, mille kohaselt pooldab 65% Eesti Vabariigi valimisealistest kodanikest abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmist. Küsitluse tulemused on enam-vähem identsed eelmisel kevadel SAPTK poolt tellitud samateemalise küsitluse tulemustega, mis andsid vastavaks toetusprotsendiks 63.

Seega on selge, mida rahva enamus selles küsimuses võimuladvikult ootab – vormilt tagasihoidlikku, ent sisult väga olulist põhiseaduse muudatust, mis sätestaks praegu perekonnaseaduses sisalduva abielu määratluse ka põhiseaduses ning välistaks nii “homoabielu” seadustamise lihtseaduste tasandil kui ka välismaal sõlmitud “homoabielude” kehtivuse tunnustamise Eesti Vabariigis.
Niisiis ei ole probleem sugugi üksnes abieluga seonduvas. Probleem on palju põhimõttelisem ja seisneb selles, et võimuladvik ei taha põhimõtteliselt oma tegevuses rahva enamuse tahtest juhinduda.
Reaalselt demokraatlikus riigis võiks ju eeldada, et kui sellist põhimõttelist ning rahva väärtuste, moraalse identiteedi ja õiglustunde seisukohast olulist sammu pooldab ligi kaks kolmandikku valimisealisest kodanikkonnast, siis isikud ja poliitilised ühendused, kelle ülesandeks on esindada rahvast, seisavad rahva tahte teostamise eest poliitilistes otsustes. Ent Eestis hellitavad niisugust lootust veel vaid väga naiivsed inimesed – kui üldse keegi seda teeb.
Neile, kes jälgivad poliitilisel areenil toimuvat, on ammu selge, et võimuladvik langetab otsuseid mitte juhindudes rahva enamuse tahtest, vaid lähtudes väljastpoolt ette antud ideoloogilisest programmist. Rahva enamuse ootustest, lootustest ja soovidest huvitub kohalik demokraatiat teesklev võimuladvik vaid niivõrd, kui see on vajalik oma võimupositsiooni kinnistamiseks.
Tähelepanuväärne on ka see, kuidas peavoolumeedia käib ideoloogilises plaanis võimuringkondadega täpselt ühte jalga. Sümptomaatiliselt vaikisid peaaegu kõik väljaanded Ühiskonnauuringute Instituudi pressiteate maha. Temaatilise uudise avaldas Objektiivi kõrval vaid ERR-i portaal, samal ajal kui Postimehes, Eesti Päevalehes, Õhtulehes ja Delfis ei mainitud seda poole sõnagagi – “Aktuaalsest kaamerast” rääkimata.

Iseenesest ei ole selles midagi uut ega üllatavat – vaba, sõltumatu ja ausameelselt tegutseva meedia ilusioon on juba ammu purunenud ning näiteid meedia raskekujulisest ideoloogilisest kallutatusest ja manipulatiivsusest võib tuua hulgi.
Olgu mainitud veel üks oluline moment, millele juhtis oma pressiteates tähelepanu ka Ühiskonnauuringute Instituut. “[P]õhiseaduse muutmine on keeruline protsess, aga kui seda ükskord tegema hakatakse, siis on meie küsitluste põhjal teada, et lisaks abielule põhiseadusliku kaitse andmisele (65% poolt) pooldaks inimesed ka presidendi otsevalimist (79% poolt) ning inimeste õigust algatada rahvahääletusi (81% poolt),” toonitas instituudi esindaja Peeter Espak.
Imestage siis veel, miks rahvas muutub aina passiivsemaks ega huvitu poliitikast. Miks peakski huvituma, kui poliitika ei huvitu rahvast?
Niisiis ei ole probleem sugugi üksnes abieluga seonduvas. Probleem on palju põhimõttelisem ja seisneb selles, et võimuladvik ei taha põhimõtteliselt oma tegevuses rahva enamuse tahtest juhinduda – muu hulgas selle osas, mis puudutab rahvale temalt 1934. aasta riigipöördega röövitud elementaarsete demokraatlike õiguste tagastamist. Riiki, kus selline olukord on muutunud asjade tavaliseks seisuks, ei saa aga elementaarset ausameelsust minetamata parimagi tahtmise juures demokraatlikuks pidada.

Meie riigis välja kujunenud rahva ja võimuladviku vahelise suhte võttis hiljuti tabavalt kokku Ivan Makarov, kes kirjutas: “[M]eie demokraatia näibki nüüd selline, et üks erakond skeemitab teise üle, siis kaubeldakse, jagatakse saaki, valitsetakse ülbelt, mõistetakse rahvalt välja aina uusi hüvesid, naerdakse tema üle laginal ja näidatakse keskmist näppu inimestele, kellele pähe istuti.”
Imestage siis veel, miks rahvas muutub aina passiivsemaks ega huvitu poliitikast. Miks peakski huvituma, kui poliitika ei huvitu rahvast? Niisugune asjade käik on üksnes ootuspärane, kui võimuladvik vaid vilistab rahva tahtele ning suhtub inimestesse mitte kui kodanikesse, vaid kui oma võimupositsiooni ja mugava elu ainelisse garantiisse.

Foto: Scanpix

Allikas: http://objektiiv.ee/juhtkiri-voimuladvik-vilistab-rahva-enamuse-tahtele-anda-abielule-pohiseaduslik-kaitse/

Read more...

esmaspäev, 14. mai 2018

“Räägime asjast” 13.05.2018

Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-13052018/

Read more...

Ametnike palgad

Allikas: Facebook

Read more...

Reformierakond liigub jõuliselt edasi: viienda asemel tahetakse saada lausa esimeseks maailmas!

Poliitperekond Siim ja Kaja Kallas.

Reformierakond kannatab endiselt kunagise peaministri Andrus Ansipi luuludesse kalduva nartsissismi all, jätkates “maailma viie rikkaima riigi” kord juba ummikusse jooksnud poliitikat.
Nüüd on utopistide kandvaks jõuks Kallaste poliitperekond, eriti “vältimatu peaminister” Kaja Kallas.  “Me ei saa Eestis raha paremale ja vasakule külvata, küll aga on Eestis valdkondi, kus meil on võimalik saada maailmas number üheks ja siin ongi küsimus prioritiseerimises,” vahendab Delfi Ärileht loo “Kaja Kallas: meil on võimalik saada maailmas number üheks” kaudu Kallase sõnu seminaril “Teadmistepõhine Eesti – kuidas sinna jõuda?” peetud kõnes.

 Nooruke naispoliitik tõi näiteks soomlased. “Kogu puidutehnoloogiaalane intellektuaal on nende käes, nad on selgelt oma fookuse sinna pannud ja on selles ka liidrid,” märkis ta. Võib eeldada, et Kaja Kallas ei võtnud seejuures arvesse üha uusi Hiina kapitali toel ehitatavaid tselluloositehaseid, mis teevad metsamaa Soome ruttu metsatuks maaks — tagajärjeks on pisut raha ja Talvivaara kaevanduse moodi ökokatastroof, tänase Soome reaalsus.

Siim Kallas küsib Eesti Päevalehes: kust tuleb Euroopat lõhkuv kurjus? Talle vastab Joel Friedrich Steinfeldt: “Eks ikka sealtsamast, kust tuli ka Nõukogude liitu lõhkuv “kurjus”. Rahvad ja riigid tahavad olla vabad, aga mitte €uromaniakkide diktatuuri all, kes enne Nõukogude Liitu kummardasid ja teenivad nüüd uusi peremehi.”

Kallaste poliitperekonna üks häälemagnet üritas olla ka IME reinkarnatsioon ehk isemajandav Eesti, mille algatajaks oli kunagi Siim Kallas ja mille äratas ellu tema tütar. Paraku suutis Kaja Kallas ideele kohe vee peale tõmmata, sest kui selgus, et Eesti eurorahad kipuvad lähitulevikus liiga väikeseks jääma, soovitas ta nende säilitamiseks hakata mängima meie okupatsioonil valusatel keeltel.
Reformierakonnas pole midagi muutnud ega muutu ka noorukese kauni daami käe all, hoolimata sellest, et mujalt üles korjatud ideed vuntsitakse üle ja esitatakse omade pähe. Või tegelikult on erakonnas tervikuna midagi muutunud küll — raha on otsa saanud, sest opositsioonis ollakse lihapottidest ja skeemitamistest kaugel.

Kaja Kallasel tuleb kord ka raskustega rinda pistma hakata — Eesti Päevaleht kirjutab, et Reformierakonnas pole Riigikogu valimisnimekirjade kohti veel ametlikult jagama hakatud, kuid mõnede tundlike piirkondade puhul on vastuolud juba õhus.

Allikas: http://uueduudised.ee/arvamus/repliik/reformierakond-liigub-jouliselt-edasi-viienda-asemel-tahetakse-saada-lausa-esimeseks-maailmas/?

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP