RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 31. jaanuar 2013

Soome rahvas tahab EL-ist ja eurotsoonist lahkuda?

talouselamafi
Soomes juba pikemat aega kestnud terav arutelu Euroopa Liidust lahkumise üle sai taas sisse uue hoo, kui Suurbritannia peaminister David Cameron viitas 23. jaanuaril peetud kõnes brittide EL-ist lahkulöömise võimalusele.
Möödunud aastal tekitasid Kreeka majanduskollaps ja sellega seotud Euroopa Liidu otsused soomlaste hulgas palju pahameelt. Oma teooriatega Euroopa Liidust ja eurotsoonist välja astumise kohta tulid välja nii majandusteadlased, poliitikud kui ka kultuuritegelased ja esialgu suudeti rahvas maha rahustada.
Siiski süüdistatakse aina julgemalt valitsuserakondade EL-i sõbralikku poliitikat Soome majanduskrahhi lävele viimises. Kriitikat on saanud ka peaminister Jyrki Katainen seoses poolehoiuga Küprose abipaketile. Kõige enam näib aga soomlasi hirmutavat Euroopa Liidu kurss föderatsiooni suunas.
1. jaanuarist alates on soomlastel olnud võimalus allkirjastada petitsiooni, mis nõuab, et Euroopa Liidust välja astumine läheks rahvahääletusele. Tänaseks on sellele oma nime alla pannud üle kuue tuhande soomlase, viimased 1500 häält on kogunenud kõigest paari päeva jooksul. Nendega sama meelt on ka erakonna Põlissoomlased esimees Timo Soini, kes lubas referendumit juhul, kui temast peaks saama järgmine peaminister. Praegune peaminister Katainen selles küsimuses rahvahääletust ei poolda.
Suurbritannia peaminister David Cameron mainis 23. jaanuaril peetud kõnes, et kuna paljud britid on Euroopa Liidus pettunud, võiks liikmelisuse panna rahvahääletusele. Seda aga alles pärast 2015. aasta parlamendivalimisi, juhul kui Cameroni konservatiivid valimised võidavad.

Allikas: www.verkkomedia.org.
Vaata soomlaste petitsiooni siit.
Linke Postimehest: David Cameroni ja Timo Soini seisukohad referendumi teemal.

Allikas: http://www.telegram.ee/naabrid/soome-rahvas-tahab-el-ist-ja-eurotsoonist-lahkuda
 

Read more...

ANTI POOLAMETS: Tere tulemast globaliseeruvate eliidikeste organiseeritud multi-kulti paradiisi

Väljavõte FB-st

Tere tulemast globaliseeruvate eliidikeste organiseeritud multi-kulti paradiisi, olukord on tuttav, nagu Tallinn 1984! Elu Lääne-Euroopas muutubki üha "turvalisemaks ja lõbusamaks"... 57 % prantslastest arvavad, et valgete-vastane rassism on Prantsusmaal küllalt levinud, 77 % leidsid, et usuline fundamentalism on murettekitav;
62 % ütlevad, et ei tunne end enam Prantsusmaal koduselt... 70 % leiab, et Prantsusmaal on liiga palju välismaalasi.
Allikas: http://www.thelocal.fr/page/view/too-many-foreigners-in-france-french-say#.UQcG_qPTrp0

Read more...

Tere, teile on Telegram!

 29. jaanuar 2013    Telegram pitsat
Kui adekvaatseks hindate teie täna ajakirjanduse vahendusel saadavat infot? Piisavalt adekvaatseks? Või mitte nii väga? Hmm… Aga miks? Mulle endale tundub, et eriti just agentuuridest pärit välisuudiste puhul on ajakirjanikud unustanud lihtsa käibetõe: usalda, aga kontrolli.
Ühe lihtsa näitena võib tuua Muammar Gaddafi surmamise juhtumi, mida meil ja mujal lääne meedias kajastati kui suurt rõõmupidu Aafrikas (näide 1). Kui aga vaadata kohalikke väljaandeid, näeme hoopis teistsugust pilti (näide 2 ja näide 3). ,
Imelik, et Eesti, kes on ise pidanud alluma võõrvõimudele ja “vabastamisele”, ei oska hoolimata sellest, et väidetavalt on meil üks vabamaid ajakirjandusi kogu maailmas, vaadata kaugemale uudisteagentuuride levitatavast sõjapropagandast. Lihtsalt piinlik on lugeda uudiseid Afganistani, Iraagi, Iraani, Liibüa, Süüria, Mali jt Lähis-Ida, Aafrika ja Aasia riikide kohta.
Sama lugu on ka näiteks Jaapani tuumajaama katastroofiga, mille kajastamine on jäänud äärmiselt ühekülgseks või Islandil toimuv, mille kohta eestikeelne info on peaaegu olematu. Teatavasti peaks igal uudisel olema vähemalt kaks allikat, aga sageli võetakse uudisteagentuurist tulevat teadet puhta kullana, mis topeltkontrolli ei vaja.
Kui vaadata kättesaadavate materjalide hulka, siis protsentides on kõige enam kalevi alla peidetud 9/11-ga seotud USA valitsuse seisukohale vastanduvat infot. Tavaliselt satuvad selleteemalised uudised kusagile kollase meedia veergudele. Miks? 9/11-st on teadlased ja uurijad kirjutanud kokku rohkem sõnavõtte, teadustöid ja raamatuid kui ühestki teisest sündmusest maailma ajaloos. Kas tõesti mitte ükski neist ei ole kajastamist väärt? Kohe-kohe sünnitama hakkava raseda jalgpallurinaise Shakira alastipilt jõuab küll Postimehe esikaanele, kuid plahvatusohtlik tõestusmaterjal mitte. Miks on vaja neid nn vandenõuteooriaid karta, kui need on kõigest teooriad?
Põhjusel, et mul ei olnud emakeelset uudisteportaali, kust saada mitmetahulist pilti välisilmas toimuva kohta, hakkaski umbes aasta eest idanema Telegrami seeme ja tänaseks on sellest seemnest kasvanud esimesed võrsed.
Me anname endast parima, et eestikeelne “valge meedia”, mis kohati ka kõik teist värvi seisukohad lumekarva tooniga üle võõpab, natukenegi läbipaistvamaks teha.

Mariann Joonas
Telegrami peatoimetaja
____________________
E Liidus kehtestatakse varsti üleüldine tsensuur, ajakirjanduse väljaannete omanike esindajate juhtimisel teostud osalise tsensuuri asemel. Nüüd on ilmuma hakanud ausam ja läbipaistvam uudisteportaal: http://www.telegram.ee/
M.I.

Read more...

kolmapäev, 30. jaanuar 2013

Eesti Juudi Kogukonda juhib eestlaste mõrtsuka-küüditaja tütar


Juut-mõrtsukas Idel Jakobson
Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobsoni sõnul on Eesti riik suhtunud neisse väga austavalt ning holokausti mälestuspäeval peeti neid väärikalt ka meeles. http://www.postimees.ee/1118170/juudi-kogukond-eesti-riik-suhtub-meisse-vaga-austavalt/

Tuletame siinjuures kõigile meelde, kes oli Alla isa Idel Jakobson: http://et.wikipedia.org/wiki/Idel_Jakobson

Idel Jakobson (12. august 1904 Jēkabpils[1]12. september 1997 Tallinn) oli NSV Liidu ja Eesti NSV SARKI ning riikliku julgeoleku ohvitser, rahvuselt juut[1].

Kaitsepolitseiameti kogutud materjalide järgi oli ta osaline umbes 1200 inimese surmamõistmisel ja vähemalt 1800 isiku represseerimises.[2][3][4]

Sünnist 1940. aasta juunipöördeni

Idel Jakobson oli Läti kodanik. Noorena tegutses ta rätsepana, asus Lätist Eestisse. Ta kuulus ka juudi kultuuriseltsi Licht. Aastatel 1928–1930 tudeeris Tartu Ülikoolis filosoofia erialal.[1]
29. jaanuaril 1931 tuli Jakobsoni korterisse Tartus politseikonstaabel, kes andis talle üle siseministri allkirjastatud käskkirja, mille kohaselt pidi Idel Jakobson 48 tunni jooksul lahkuma Eesti piiridest. Jakobson otsustas pärast nõupidamist Elmar Vassiliga Tallinnasse sõita, kus tema kaaskondlased aitaksid tal edasise osas otsus teha. Ta elas nädala konspiratiivkorteris, kuni tolleaegne kommunistliku partei organisaator Osvald Tuul kutsus ta Kristjan Eichorni korterisse Järvel Tuule tänav 14 (kaasajal Elektri tänav), mis oli mitmete kommunistliku liikumise juhtide varjupaigaks ning ühtlasi asus seal ka EKP Keskkomitee salajane trükikoda. Idel Jakobson, kui ameti poolest trükiladuja, hakkas nüüdsest tegelema lendlehe Kommunist trükkimisega. 9. juunil 1931 kl 2 öösel alanud operatsiooniga likvideeris Poliitiline Politsei salajase trükikoja ning arreteeris kõik, kes sellega seotud olid, sealhulgas ka Idel Jakobsoni.[5]
34 protsessil, mis toimus 2. märtsil 1932, mõisteti Jakobsonile 12 aastat sunnitööd.[6] Ta vabastati 1938. aastal amnestia alusel ja saadeti välja Lätti.[7]

Tegevus Eesti NSV SARKis

Jakobson naasis Eestisse kohe pärast juunipööret. Juulis 1940 sai temast nõukogude kontrolli all olevas Poliitilises Politseis uurija Tallinnas. Pärast Eesti Vabariigi politseiorganisatsiooni likvideerimist ja Siseasjade Rahvakomissariaadi loomist, sai ta septembris 1940 NKVD uurimisosakonna ülema asetäitjaks. Selle osakonna uurijad harrastasid muuseas ülekuulatavate jõhkrat peksmist ning piinamist.[8]
13. septemberil 1940. aastal valiti Idel Jakobson Juudi kultuuriseltsi "Licht" juhatuse liikmeks.
Pirita-Kosel pankur Klaus Scheeli suvilas tapsid NKVDlased 1941. aastal 78 inimest. Isiklikku eeskuju näitas Jakobsoni otsene ülemus Sergei Kingissepp, kes maksis kätte oma isa Viktor Kingisseppa eest. Hukati ka kaitsepolitsei vanemassistent Hans Pipar, kes oli Jakobsoni aastate eest arreteerinud.[9]

Tegevus Teise maailmasõja ajal

Enne Teise maailmasõja algust lahkus Jakobson juulis 1941. aastal Eestist. Temast sai NSV Liidu Siseasjade rahvakomissariaadi Ukraina NSV Siseasjade valitsuse Starobelski siseasjade osakonna riikliku julgeoleku juurdlusosakonna ülem (Starobelski piirkonda toimetati ka osa 1941. aasta juuniküüditamise käigus deporteeritud eestlasi), hiljem oli Jakobson juurdlusosakonna ülem Sverdlovski oblasti SAV-is Sverdlovskis. Jakobsoni "uurimistegevus" toimus kehaliste ja psüühiliste piinamiste saatel ja Võšinski doktriini ehk süüdioleku presumptsiooni alusel.[10][11]
Sõja ajal kinnitas Jakobson ilma mingi kohtupidamiseta surmaotsuse Sosvas Vostok-Uralski vangilaagris 621 inimesele[12]. Põhiliselt olid ohvrid juuniküüditamise ajal Siberisse viidud eesti mehed. Ülekuulamised olid pealiskaudsed – pärast esimest vestlust valmis süüdistuskokkuvõte ja ettepanek karistuseks. Jakobsoni ohvrite hulgas oli ka tuntud ühiskonnategelasi, nagu Ado Birk ja Jaan Hünerson[13].
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi uurimisosakonna uurijana, pärast ülemana pani alampolkovnik Idel Jakobson toime nende vangide "ülekuulamise", kes Eestist juuniküüditamise käigus 14. juunil 1941 viidi Sverdlovski oblasti vangilaagritesse. Jakobsoni ohvritest jõudsid Eestisse vaid üksikud.[14]

Tegevus pärast Teist maailmasõda Eesti NSV SARKis ja RJM

Pärast Teise maailmasõja lõppu tuli Jakobson Eestisse uuesti 1944. aastal ja jätkas tööd Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi uurimisosakonna ülemana kuni 1950. aastani. Teadaolevalt osales ta tollal 540 inimese represseerimises. Kuna Eesti ohvitserid ja politseinikud olid enamuses tapetud juba sõja ajal, andsid nüüd uut tööd teiste hulgas Omakaitse liikmed. Tänu leebemaks muutunud seadustele ootas neid hukkamiskomando asemel pikaajaline vangistus Siberis.[15]
1953. aastal heideti Jakobson NLKP-st välja, sest ta oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi eest varjanud ning ka ise külastanud kinnist juudi erasööklat. Pärast partei ridadest kustutamist töötas Jakobson trükikojas Kommunist korrektorina. 1958 sai temast Eesti NSV riikliku plaanikomitee esimehe Gustav Tõnspoja abi.
1990ndate algul alustas Kaitsepolitsei Jakobsoni vastu süüdistusmaterjalide kogumist, kuid tema surma tõttu jäi ta kohtu alla andmata.
Ta on maetud 15. septembril 1997 Tallinnasse Rahumäe Juudikalmistule.[16]

Ohvrite arv

1940. aasta juunist kuni 1941. aasta juulini arreteeriti Jakobsoni ettepanekul 31 isikut Eesti erinevaist piirkonnist, 1941. aasta juulist kuni juunini 1942 kinnitas Jakobson ettepanekud kohaldada 799 Eesti kodaniku suhtes karistusi, neist 621 osas surmanuhtlust. Aprillist 1944 jaanuarini 1950 kinnitas Jakobson ettepanekud küüditada Eestist 174 isikut.


Millal Alla vabandab eestlaste ees oma isa pärast? Kas tal pole moraalselt ebamugav esindada juute rahva seas, keda tappis ta enda isa? Kas Himmleri või Eichmanni laps võiks Iisraelis sakslasi esindada? Kuidas juudid sellesse suhtuksid

Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/

Read more...

teisipäev, 29. jaanuar 2013

MATTI ILVES: VALITSUS PETAB TERVISHOIUTÖÖTAJAID JA RAHVAST

Peale tervihojutöötajate suurt steiki paistis, et valitsus minister Taavi Rõivase isikus on jõudnud kokkuleppele streikijatega palgatõusus ja tervishoiu rahastamises. Nüüd aga on selgunud, et valitsus pettis taas nii tervishoiutöötajaid kui ka rahvast. 

"Postimees" kirjutab: "Tervishoiutöötajad ei ole nõus senise tervishoiupoliitika jätkumisega, mis on viinud arstiabi kättesaadavuse langusele ning seetõttu ei kirjutata alla sotsiaalministeeriumis valminud koostööleppele.Tervishoiukulude osakaalus SKTs, mis näitab eelkõige riigi poliitilise võimu suhtumist inimeste tervisesesse, on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel Eesti langenud Euroopa riikide «edetabelis» eelviimasele kohale, edestades napilt vaid Rumeeniat.«Patsientide vajadustele vastava tervishoiusüsteemi jaoks ei piisa praeguse finantseerimise säilitamisest. Sellele vaatamata ei nõustunud sotsiaalminister Taavi Rõivas kirjutama leppesse isegi tagasihoidlikku eesmärki jõuda aastaks 2020 tervishoiu rahastamises Euroopa Liidu 2010. aasta keskmisele tasemele ja leida tervishoiule täiendavaid tuluallikaid lisaks meie kõigi palkadelt makstavale 13 protsendile ravikindlustusmaksule ja patsientide omaosalusele,» arvasid tervishoiutöötajad."

Valitsuse sammud peale streiki on viinud arstabi kättesaadavuse vähenemisele ja patsientide omaosaluse suurenemiseni, sealhulgas visiiditasude tõusuni. Samuti valitsus ei kavatse tegelda tervishoiusüsteemi täiendava raha otsimisega. Selleks tuleks korrastada majandust, mitte lasta meie kõhnukesest riigieelarvest kinni maksta välismaiste erapankade võlgu ja mitte lasta osariigist kogu kasumi väljaviimist maksustamata. On täiesti loomulik, et sellises olukorras tervishoiutöötajad ei saa alla kirjutada koostööleppele.
Valitsejatele ei lähe korda eestlaste tervis, ei lähe korda eestlaste lahkumine kodumaalt. Vajaduse korral toovad nad ilmselt sisse vajaliku odava tööjõu, et oleks keda valitseda ja kamandada.

Sellise olukorra jätkumist ei saa lubada ja valimistel peab rahvas ütlema oma sõna ja kukutama selle poliitkartelli võimu ning asendama selle rahvuslike, Eesti huvide eest seisvate jõudude-erakondadega. Kaua me talume nende korruptsioonist läbiimbunud ja ühest skandaalist teise liikuvate parteide võimu?

Foto Liis Treimann
_________________
Minister Rõivas teatas täna ootamatult Vikerraadis, et see "koostööleping" osutus suureks töövõiduks. Töövõit on see ainult ministeeriumi ametnikele. Kuna meditsiinitöötajate organisatsioonid keelduvad sellele alla kirjutamast, siis mingist töövõidust rääkida on enam kui kummaline ja paneb mind kahtlema tõsiselt ministri tervise korrasolekus.

Read more...

Miks mitte meie?

Kui Suurbritannias suutsid iseseisvuslased eesotsas UKIP liidri Nigel Farage-iga peaminister Cameron-ile tekitada  populaarsuse hoidmiseks niivõrd suure surve iseseisvusreferendiumiks Euroopa Liidu suhtes, et too enam keelduda ei saa, siis kas Eesti kodanikel võiks olla samasugune õigus oma seisukoha väljendamiseks?
Vaatamata süsteemipoliitikute agarale manipuleerimisele on selge, et Euroopa Liit on oma arengus minemas teist teed, kui oli teada meie liitumisreferendumi ajal kümme aastat tagasi.
Tänasel Eurooliidu valitsusel on kahtlemata mugavam võtta vastu kõik ELi puudutavad seisukohad isekeskis, väites, et rahvas on oma sõna öelnud liitumisele heakskiitu andes. Kas peaksime aga nõustuma, et liitumisreferendum võttis meilt igaveseks ajaks edasise sõna-õigise kõigis ELi arengut puudutavates küsimustes ja meie omal maal? Peaksime laskma kõiges otsustada võõramaalastel, sest kümne aasta eest lubas ELi meelsete propaganda luua korra majja ja tuua riiki rikkuse? Kui ikka referendumil esimese korraga õiget tulemust ei saa, siis hääletame senikaua, kuni vajalik vastus käes?
Meie väiksuse tõttu pole meil reaalseid hoobasid suurte otsuste mõjutamisel meie kasuks. Aga kui rääkida rahvale arusaadavamas rehepapilikus keeles – kui oleme olnud Nõukogude Liidus, siis asi see Euroopa Ühendriikides olla ei ole, kui vaid mingil määral arenguabi saame? Võõras ja üha väiksem arenguraha pole väärt rahva hävitamist rahvastepaablis ega isemajandava rahvamajandusega riigikonseptsioonist loobumist.
Vabariigi järjekordse aastapäeva künnisel on see hea küsimus igale eestlasele, mille üle järele mõelda.
Allikad: NSB, ÕL

Allikas: http://staap02.wordpress.com/

Read more...

MARTIN HELME: Eurofödede viimane sild

Saada sõbrale
Õhtulehe kolumn
Konservatiivne Rahvaerakond
Elame tõepoolest hirmutavas videvikutsoonis, kui vana-aasta õhtu satiirisketš president Ilvesest leiab juba mõned nädalad hiljem presidendi enda poolt õndsas süüdimatuses järele tegemist päris elus. Reaalsus on jaburam kui fantaasia. „Thabagu meid kasuõi uäljasuruemine, aga khuni see on lääneliku aruenemise thunnuseks, me ei peathu. Eesti arueneb lõpuni.“ „Khui mõnele see ei meeldi, kas thahauad nad siis taandaruengudt?“
Postimehele antud intervjuus paljastab Ilves end taas kord võõrvõimu häbenematu teenrina, kinnitades, et Eestile on kasulik, kui me pooldame Euroopa Ühendriikide loomist. Samas on president mures, et keskmine eestlane on liiga juhm ja manipuleeritav mõistmaks, mida kujutab endast föderaalne Euroopa ja kui hea see ikkagi on. Ilvese jutust jääb kõlama ehe kosmopoliitse vasakpoolse hoiak, mille kohaselt tuleb kirglikult võidelda kõigi riikide huvide eest välja arvatud sinu enda oma. Võib-olla on tema probleem selles, et ta küll teab, kellelt ta saab raha oma Ärma skeemile ja Evelini kleitidele, aga ta ei tea jätkuvalt, mis riik on talle oma?
Põhjus, miks laiem avalikkus ei saa täpselt aru, mida kujutab endast föderaalne Euroopa, peitub loomulikult eurofödede enda tegevuses. Olles aastakümneid üritanud euroopa rahvastelt jupi kaupa iseseisvust kätte saada oma tegelikke eesmärke eitades ning varga kombel vassides ja udutades, on nad loonud olukorra, kus ühelgi sõnal pole enam kindlat, selget, üheselt mõistetavat tähendust. Eriti käib see sõnade nagu suveräänsus, föderalism, unitarism ja teiste riiklust defineerivate terminite kohta. Et varjata oma tõelist eesmärki, oli vaja euroopa rahvastele aastakümneid pakkuda retoorikat, mis kardinaalselt erines tegelikkusest. Ilves on terve oma poliitilise karjääri jooksul olnud euroudu peapasun Eestis, kui talle ei meeldi, et juhmid matsid ei suuda ühitada end föderalistideks nimetavate unitaristide propagandat ja euroliidu tegelikku olemust, siis vaadaku peeglisse.
Aga nüüd ei ole eurofödedel enam vaja eesmärki varjata, sest ollakse veendunud, et pöördumatuse punkt on läbitud. Võib-olla juhtus see Lissaboni lepinguga, võib-olla ESM-iga, võib-olla siis, kui referendumi EI-d ei tähendanud enam üheski riigis midagi. Võimalik, et oleme jõudnud praegusesse seisu kõigi nende otsuste kumulatiivse tulemusena. Jäänud on ületada veel viimane sild, et jõuda välja sinna, kuhu algusest peale on soovitud jõuda: tsentraliseeritud, unifitseeritud, harmoniseeritud, rahvusteta ja rahvavõimuta euroimpeeriumisse. Nimetage seda kuidas tahate. Euroopa Ühendriigid, föderaalne Euroopa, või eriti kahepalgeliselt, nagu Barroso - rahvusriikide Euroopa. Terminitel pole nagunii enam mingit sisu ega tähendust, loeb see, mis päriselt on.
See sild on eelarve ja maksu sild.
Pole võimalik ehitada impeeriumit, kui sa ei kontrolli provintse. Provintside kontrollimise võti on selle käes, kes hoiab enda käes rahakotti. Lääne tsivilisatsiooni olulisimad revolutsioonid on toimunud tüli tõttu selle üle, kes määrab maksude suuruse ja kes kogutud raha kulutamise. Euroopa Liit on vaikselt aga kindlalt liikunud ühisturu jutu varjus järjest sügavamale liikmesriikide eelarvetesse. Kõige otsesemalt toimub see mõistagi eurotoetuste kaudu, mida meilgi rumala entusiasmiga pidevalt millegi positiivsena välja tuuakse, mõistmata, et euroraha soodustab sinu sõltuvust, kahjustab konkurentsivõimet ning suunab vahendid valdkondadesse, mis ei ole olulised mitte eestlastele, vaid euroliidu tuumikule, pannes samas tohutud summad kaasfinantseerimise ja ülalpidamise alla kinni. Riikide eelarvetesse on end sisse pressitud ka järk-järgult maksude kaudu. Aktsiiside alampiirid, rohelised maksud, käibemaksu reeglid - kõik see võis ju alguses tunduda tühise osana eelarve mahust, kuid on tänaseks kasvanud väga suureks ning piirab kõigi liikmesriikide parlamentidel eelarvete kujundamist märkimisväärselt. Liikmesriikide eelarved teenivad Brüsselit ka selle kaudu, et absoluutne enamus kogu 150 000 leheküljelisest seadusandlusest, mida Euroopa Liit on meile kohustuslikuks teinud ja mille administreerimine hinnanguliselt neelab umbes 5-6 protsenti SKP-st (seda on kolm korda enam, kui meil läheb kultuurile või riigikaitsele!), käib liikmesriikide ametkonna kaudu, mis mõistagi on kohaliku riigi eelarvel. Niisiis on juba praegu kogu eelarve ja maksusüsteem rangelt raamistatud euroliidu poolt. Ent sellest ei piisa. Nii nagu ei piisa sellestki, et EFSF ja ESM kuritegelike skeemide kaudu saduldatakse liikmesriikide eelarved ja maksumaksjad aastakümneteks andamimaksetega, mis moodustavad õhku ahmima panevad summad. Kõik see on Ilvese taolistele impeeriumi ehitajatele ja rahvavõimu põlguritele ikkagi liiga kohmakas ja vaevaline. Vaja on võtta lõplik ja täielik kontroll ning tehakse seda euroliidu fiskaaluniooni, kahekohalise europarlamendi, europresidendi otsevalimise ja komisjoni ametissenimetamisega europarlamendis.
See võib olla hea plaan sakslastele, võib-olla isegi prantslastele. See võib olla meelepärane areng komisjoni aparatšikutele ja teistele paadunud eurokatele. Aga see ei ole hea Eestile. Eesti jaoks tähendab see rahvuse hävingut käegakatsutavas tulevikus. Lisaks majanduslikku viletsust ja teiste almustest elamist järgnevateks kaheks-kolmeks põlveks.
Ükski eestlane pole sellisele plaanile mitte kunagi mandaati andnud. Seda pole ka muide küsitud. Ükski teine rahvas euroliidus pole samuti millekski selliseks mandaati andnud. Euroliiduga on alati liitutud kinnituste saatel, et suveräänsus säilib teisel kujul, et riikide liit ei muutu liitriigiks, et kohalikud otsused jäävad alati koha peale. Nagu öeldud on see alati küüniline vale olnud, aga selle vale najal on saadud rahvastelt mandaat liitumiseks. Kui euroliit tahab selle lubatud retoorika asemel hakata kehtestama sügavamalt lõimunud riiklust, vajab nii liit kui kõikide riikide valitsused uut mandaati referendumi näol. Meil peavad olema selged tingimused laual ja läbi arutatud ning siis tuleb rahvalt küsida: kas olla sellises koosluses edasi või astume välja? Mina olen kindel, mis vastuse eesti rahvas annab. Kui euroühendriiklased usuvad, et ma eksin, siis nõustuks nemadki uue referendumiga. Kui nad aga usuvad, et mul on õigus, ei tohiks nad euroühendriike üldse edendada.

Allikas: http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=5121&lang=est

Read more...

esmaspäev, 28. jaanuar 2013

Rahvakogust, rahvast ja juhtidest


Kui hartalased Reformierakonda kukutama asusid, läbis ühiskonda tervikuna hetkeks nagu välgulöök. Kas tõesti hakkab allakäigutrepist üha jõudsamalt üles rühkivas Eestis midagi muutuma, küsisid inimesed endilt ja üksteiselt.
Loomulikult mitte, selgus kohe, kui Toomas Hendrik Ilves protsessi edasise kulgemise oma kontrolli alla võttis. Juba see, kes ja kuidas jääkeldrisse mõttetalgutele kutsuti, oli enam kui kõnekas. Telepildist vaatasid vastu näod, kes on võimu ümber tiirelnud juba vähemalt viimased kümme aastat, paljud aga isegi oma paarkümmend aastat. Ehk siis suuremalt jaolt iseennast ennastunustavalt maksumaksja rahaga premeerivad ja mitte millegi eest vastutavad Toompea poliitikud, nendega koostöös meie ühisest rahakotist edukalt matti noolivad ärimehed ja valitsejate armust elavate ja võimule salongikõlblike MTÜde esindajad. Sellest ringist väljapoole jäänuid lubati armulikult e-riigis Eestis protsessi kaasata interneti vahendusel.
Ärma haaras ohjad
Ja kuulutatigi välja Rahvakogu. Kes aga koguga ei haakunud, oli rahvas. Sest sellest hetkest, mil Ärma talu initsiatiivi haaras, kaotas kriitiline mass inimesi tulemustesse usu. Halvustamata siinkohal poole sõnagagi neid, kes oma ettepanekud entusiastlikult esitanud on, jääb kõledaks faktiks ometi see, et osalejaid on isegi kahaneva rahvaarvuga Eesti kohta marginaalselt vähe.
Ja milleks teha ettepanekuid, kui eelnimetatud omakasupüüdlik, euromeelne ja poliitkorrektne seltskond neid oma huvidest ja eelarvamustest lähtuvalt sõeluma asub?
Milleks pakkuda välja mõtteid, mis hiljem jumal teab kui moonutatud kujul lõpuks tõe monopoli valdava riigikogu põhiseaduskomisjoni lauale jõuavad? Milleks teha kõiki neid häid ettepanekuid – presidendi otsevalimine, rahvaalgatuse õigus, erakondade loomise lihtsustamine, efektiivsem kontroll erakondade rahastamise üle, rahvasaadikute vahetu vastutus valijate ees, valimisseaduse reform jne – sellele samale seltskonnale, kes on varem nimetatud ettepanekuid naeruvääristanud ja kramplikult blokeerinud ning kes peaks avalikkuse ootustest muudatuste vallas teadlik olema juba vähemalt tosin aastat?
Mille ümber Rahvakogu ülevaltpoolt juhitud mäng siis õigupoolest käib? Aga ei millegi muu, kui senise süsteemi võimalikult tervikliku säilitamise nimel, eesmärgiks teha suuremaid muudatusi nii vähe kui võimalik ja kosmeetilisi muudatusi nii palju kui vaja, et avalikkus maha rahuneks ja kartellipoliitika üldjoontes samal moel jätkuda võiks.
Praeguse poliitilise süsteemi ühel ämmaemandal, sotside ideoloogil Marju Lauristinil võib küll pisut isegi õigus olla, kui ta väidab, et Eestis on revolutsiooniline situatsioon. Paraku saavad aga isegi suhteliselt poliitikakauged inimesed aru, et meie härrassotside taotluseks kogu protsessis on lihtlabane võimu kaaperdamine "moraalsetelt värdjatelt" ehk siis Reformierakonnalt, mitte süsteemi radikaalne muutmine.
Kosmeetika ei aita
Kuna traagelniidid on liiga selgesti näha, siis siit ka veel üks põhjus, miks kodanike põhimass pakutavast pseudovõimalusest Rahvakogu kaudu riiki "juhtima" asuda pettunult tagasi põrkas. Sest kõik teavad juba, et sotsid = maksutõusud, homoabielud, mittekodanike nunnutamine, immigratsioon kolmandast maailmast, veelgi ennastunustavam eurotruudus, sotsideks moondunud vene erakondlased valitsuses ja palju-palju muud. Milleks aga "sallimatud", "kitsarinnalised" ja "harimatud" eestlased kuidagi veel valmis ei taha olla.
Jah, teoreetiliselt on Eestis tõepoolest kõik võimalused olemas revolutsioonilise situatsiooni kujunemiseks, aga üksnes teoreetiliselt. Praktikas aga näeme, mis relvi revolutsiooniliselt meelestatud inimesed neid kiusava võimu vastu tegelikult kasutavad. Nad joovad nagu loomad, nad ei sünnita lapsi, nad lähevad Eestist minema. Viide rikkamasse Euroopa riiki.
Tegelikult pole meie küsimuseks mitte enam niivõrd Eesti riigi säilimine – mingit haledat sorti europrovintsina jätkub ta ikka – vaid eelkõige rahvuse säilimine. Jääkeldrist välja võlutud kosmeetikaga pole siin midagi peale hakata.
Lootusetu juhtum?
Allakäigu peatamiseks on vaja radikaalset poliitilise süsteemi muutmist, vastutuse viimist kõigi ametnike ja instantsideni; on vaja valitsusi, mis jõuliselt ühiskondlikesse ning majanduslikesse protsessidesse kodanike kaitsmise seisukohast sekkuvad, mitte abitult käsi ei laiuta – me ei saa midagi teha – ja statistikaga ei manipuleeri, et näidata – meil on kõik hästi; on vaja meie majandust ja ettevõtlust pärssivate eurodirektiivide ja muude piirangute vabameelsemat tõlgendamist ning vajadusel ka ignoreerimist; on vaja raha diktaadi asendamist hoolimise ja aadetega; on vaja juhte, keda rahvas usaldab ja austab, kes suudaksid eestlastele tagasi anda usu, lootuse ja armastuse nii iseenda kui oma riigi vastu.
Hetkel näib see olevat mission impossible – võimatu missioon.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/507787

Read more...

Vabariigi asemel on loodud koloniaalmaa

        
pics/2013/01/38495_001.jpg
Einar Eiland

Juba 2001 aastal ütles President Lennart Meri NATO kandidaatmaade tippkohtumisel, et Venemaa on osutunud viimaseks koloniaalriigiks maailmas ning näib sellisena jätkavat. Kuid just koloniaalmaa toimimisalgoritm langeb kõige paremini kokku meie tänapäevase Eesti eluoludega sest vaid nii saab seletada, miks rahvavõimul, õigusriigil, kapitalismil ega sotsialismil baseeruv ühiskonnamudel pole meil toimivaks osutunud.

Koloniaalmaale on iseloomulik, et koloniseeritav peab üleval pidama eelkõige koloniseerijat. Teinekord võib koloniseeritava maa probleemide lahendamine olla isegi keelatud või karistatav, sest kõik ressursid tuleb suunata eelkõige koloniseerija heaolu tagamiseks. Nii jõutakse ääremaastumise protsessini. Koloniseeritava maa olud tuleb kujundada selliseks, et ta ostaks võimalikult palju kolonisaatori toodangut, maksaks kinni kolonisaatori võlad ja asi võib minna ka selleni, et tuleb ka koloniisaatori eest sõjas käia. Ja mis peamine selle üle tuleb uhke olla et kolonisaator seda teha lubab.

Seda helget tulevikku tuleb tunnistama panna kolonisaatorile alluvad koloniseeritava maa juhid ja nii saavad inimesed teada, et vaid nii saabub õnn ja turvatunne meie õuele.

Õnnelik olemine tähendab selles riigis muutumist koloniseeriva sarnaseks. Sellega peab kaasnema kolonisaatori tunnustus ja nii muudetakse kolonisaatori võim rahvale arusaadavaks ja luuakse allumisvajadus.
Samasugused suhted kehtivad ka loomariigis, kus näiteks ahvid kinnitavad allumist karja juhile läbi kirpude otsimise rituaali. Sarnasuse kaudu kolonisaatoriga kinnitatakse allumisvajadust ja klannikuuluvust. See tagab süüdimatust, puutumatust või kaitset, olenevalt sellest, kui täpselt osatakse kolonisaatorit jäljendada. Just see jõud sundis indiaanlast hobuse selga ja neegrit riidesse panema.

Inimene on selles ühiskonnas austatud siis, kui ta suudab koloniseerida võimalikult palju teisi inimesi ja kui ta lähtub oma tegevuses võimu poolt loodud pühakirjatekstidest. Veelgi parem kui suudetakse täita juba neid seadusi, mida kirja pandud veel ei ole, kuid mis aitavad koloniseerimisele kaasa. Nii saab kolonisaator enda allutusvõtteid koloniseeritavate abiga pidevalt täiustada. Selle korraldamiseks tuleb välja arendada vastav tunnustussüsteem.

Selleks, et koloniseeritava maa rahvas ei oleks võimeline asendama koloniseeritava maa tooteid enda omadega, või mis veelgi hullem - hakkaks neid veel eksportima, tuleb rahvale anda vastavad teadmised ja korraldada maksusüsteem ja seadusandlus selliseks, et kohalik tootmine ei tasuks ennast ära, sest muidu ohustaks see kolonisaatori võimupositsiooni ja nõrgeneks sõltuvussuhe.

Veel parem kui koloniseeritav ei suudaks tootmisvõimet tagada võimalikult pikas perspektiivis ning ei üritaks sellele isegi mõelda. Selle saavutamiseks tuleb koloniseeritava kooliharidus formeerida selliseks et inimene, kes on selle õppe läbinud, suudaks tajuda vaid ühiskonnatoimimise fragmente, et hiljem vaielda näiteks selle üle kumb üles leitud fragmentidest on tähtsam.

Sisuliselt viib see protsess koloniseeritaval maal vaimse kodusõjani. Võimu tasandile on selline konflikt esialgu kasulik, sest sellises kodusõja seisundis ei ole tavakodaniku tasand võimeline formeerima eesmärke ja tuvastama võimu poolt tehtud vigu. See loob võimu tasandile suurepärased võimalused läbi massimeedia sisestada ühiskonda kolonisaatori eesmärgid, mis on pikemas perspektiivis taganud vaid eliidi heaolu ja kindlustab veelgi kolonisaatori positsioone ühiskonnas.
Kokkuvõtvalt valitsevad teid mõrtsukad, sest kõik, mida te pärandina olete eelmistelt põlvedelt saanud saab olema hävitatud või üle tarbitud, ehk teisisõnu saab olema tabu.

Kaasaegse koloniaalmaa ülesandeks on varustada kolonisaatoreid toorainega, tööjõuga, ajudega ja isegi geneetilise uuenduspotentsiaaliga. See on kui reparatsioon, mida peab maksma vallutajale enda allutamise eest. See et koloniseeritavad ei märka et elatakse koloniseeritaval maal, näitab kolonisaatori töö kvaliteeti.

Sellises olukorras katkeb aga ühiskonna arengut soodustav ja toetav dialoog, mis on mõistmise ja sellel rajaneva mõistuse ja pikemas perspektiivis teadvuse ja teaduse alus. Kui rahva teadvus lakkab tegutsemast ühiskonnas toimuvate protsesside mõistmisel, siis on kogemus pime. Seega rahvas võib kogemusi küll saada ja need võivad olla isegi äärmiselt negatiivsed, kuid teadvustada ja seostada neid enda eluga ei osata.

Tulemusena katkeb ühiskonnas põhjustagajärjeliste seoste ahela teadvustamisvõime. Nii blokeerub ka rahva ühisloovus. Kui ümbritsevat enam seletada ei osata, siis saab valitsevaks teadmatusest tulenev hirm. Sellises olukorras saab aga võim loorberipärgade saatel kohe lahendeid pakkuma asuda. Nii integreeritakse eliidi tahe rahva teadvusse, kuni rahvas hakkab seda omaks pidama. Seejärel tuleb kolonisaatoril veel natuke oodata et mõttelagedus jõuaks ühiskondliku toimimisnormi tasandile ja kinnistuks kultuurina. See tagab mugavustsooni, kus eliit ei peagi tegema tarku ja õiglaseid otsuseid mis oleksid suunatud ühiskonna arengule.

Selle saavutamiseks tuleb lõhkuda ühiskondlikud mõõdupuud, millega eliidi tegevust hinnatakse eesmärgiga asendada need kolonisaatorile sobivate mõõdupuudega. Tulemusena ääristabki meie ühiskonda lõputu väärtuste ja usalduse puudumise, ning kaosest korra otsimise mentaliteet. Olukord võib minna selleni, et eliit hakkab väitma, et nende endi poolt loodud kaos on võimeline ise korrastuma, kinnitades seega et ta ei otsusta riigi arengus enam midagi.

Täpselt nii serveeritakse meile vabadust ehk liberalismi tema kõige eredamal kujul. See on tarbimise, hindamise ja edetabeliühiskond, sest ilma nende mõõdikuteta ei oska te enam määratleda isegi seda kes te ise olete.
Nii sünnivad koloniaalmaad tänapäevase infoühiskonna mõistes, kus kohalik eliit on läbi rahvusvaheliste konventsioonide allutatud globaalsele eliidile. Kolonialiseeritava rahva ülesandeks on olla vaid maksude maksja ja tarbija seadusloomele, Hollywoodi seriaalidele või lipsuga onude käilakõnedele. Peamine, et ta nende sisule pretensioone ei esitaks ja suudaks tarbimise läbi kogu selle tsirkuseetenduse kinni maksta.

Allikas: http://www.eesti.ca/vabariigi-asemel-on-loodud-koloniaalmaa/article38495

Read more...

pühapäev, 27. jaanuar 2013

MATTI ILVES: KIRI PRESIDENDILE

President andis "Postimehele" intervjuu (SIIN) ja seepeale saatsin talle järgmise kirja:

Lp. president hr. T.H.Ilves!

Tõeliselt kurb on lugeda, et ka Teie Andrus Ansipi kõrval olete asunud propageerima Eesti riigist loobumist ja ühinemist Euroopa föderaalriigiga.
Teame, et endine äärmuskommunist Barroso kutsus üles moodustama Euroopa Liidu raames rahvusriikide föderatsiooni. Näib, et ka Teie olete asunud tema kava täielikult toetama ja ilma, et Eesti rahvas oleks selleks mandaati andnud.
Tegelikult väljend "rahvusriikide föderatsioon" on täiesti mõeldamatu. Föderatsioonis ei ole rahvusriike, rahvusriigid saavad olla vaid konföderatsioonis. Euroopa Liidu siseselt pole piire ja on tööjõu vaba liikumine, see on ilmne föderatsiooni täielik tunnus. Veel suurem võim liidule tähendab juba unitaarriiki ja on täiesti selge, et selle poole praeguses Euroopa Liidus majandus- ja rahanduskriisi varjus püüeldaksegi.

Te ähvardate ka rahvast sisuliselt riigi kaotusega - nii kui see toimus 1940. aastal - aga kuidas on see võimalik, kui me oleme täieõiguslik NATO liige?
Praegu olemegi loobunud juba suurest osast isesivusest. Teatavasti tuleb 85% seadusi, direktiive ja regulatsioone E Liidust. Mida on meil veel ära anda?
Riikidevahelist koostööd saab teha väga hästi ilma iseseivusest loobumata.
Ootan sellele kirjale ka vastust.

Lugupidamisega,
Matti Ilves

Registreeritud:[88.196.111.209]
______________
Sellele kirjale, mille saatsin 14. jaanuaril, ma vastust ilmselt ei saa. Mida oleks neil üldse sellisele otsekohesele kirjale vastata? Kui peaks juhtuma aga ime ja vastus siiski tuleb, siis avaldan selle ka siin.

Read more...

EUGEN VEGES: Riigi jõukus tuleb kodanike heaolust, mitte maksude kõrgena hoidmisest

E24: Swedbanki analüütik: tulumaksuvaba piiri tõstmine 500 euroni lisaks majandusele riske. http://www.e24.ee/1114204/swedbanki-analuutik-tulumaksuvaba-piiri-tostmine-500-euroni-lisaks-majandusele-riske?t=618#l
Uskumatu – kuidas saab soliidse ettevõtte analüütik sellist jama ajada. Ta kas ei orienteeru protsessides või ajab rõhuasetused sassi. Eesti turu nõrkus ei tulene madalatest maksudest, vaid tarbija vähesest kulutamisest, riigivalitsemise ebaefektiivsusest ja liigsest ümberjagamisest. Inflatsiooni hoiavad kõrgena administratiivselt reguleeritavad hinnad.
Tulumaksuvaba piiri 500 eurole kergitamine (nii nagu iga teise maksu langetamine) leevendaks eelpool mainitud hälbeid. Eestlaste elujärje parandamine eeldaks kohaliku ettevõtluse konkurentsivõimelisemaks muutmist. Maksukoormust alandamata, avaliku sektori taskukohasemaks ja efektiivseks muutmiseta pole see saavutatav. Vähemalt mitte siis, kui Brüssel abikraane rohkem ei ava. Seda aga ei juhtu, kuna Euroopa Liidus toimuv sunnib neid hoopiski sulgema.
Riigi jõukus sõltub kodanike käekäigust, mitte maksustamise innukusest. Mida enam inimestele raha kätte jätta (väiksemad on maksumäärad), seda suurem on ettevõtlustulu, suurem on riigilaekumine (maksutulu laekub erinevate maksude kaudu). Miljonilise rahva nõudmised ei tekita majandusriske, selles probleemi nägemine näitab teemas orienteerimatust. Riigieelarve kontekstis räägime tühistest summadest (tulumaks moodustab 7% riigieelarvest, pool tuleb ettevõtlustulult), kui Swedpanga analüütik näeb maksuvaba piiri 500 eurole kergitamises ohtu majandusele, siis tuleks tal ametit vahetama. Mõju on vastupidine.
 

Read more...

laupäev, 26. jaanuar 2013

Belgia parlamendisaadiku kõne

Belgia parlamendisaadik Laurent Louis seisab vastu sõjale Malis ja paljastab rahvusvahelist neokolonialismi, sisuliselt mõistab hukka NWO-i ehk Uue Maailmakorra:

Eestikeelse tõlke saamiseks minge YouTube´i ja valige CC-st - Tanslate Captions ja siis eesti keel ning OK
_______________
Meie praegustelt parlamendisaadikutelt muidugi ei maksa sellist julgust ja tarkust oodata. Ka Eesti on uuskolonialismi ohver, meie ettevõtted kuuluvad enamuses väliskapitalile (80%) ja kasumi väljaviimine on neil vaba, me orjame aga rõõmsalt madala töötasu eest.
M.I.

Read more...

LEKE: Briti firma plaanis keemiarelvi mässajatele müüa

postitas mauri mitte-avaldada osak. 17:07 25. jaanuar, 2013
sõda Hr Kühvel kirjutab: "Teisipäeval avaldati veebis väidetavad Suurbritannia julgeolekufirma Britam dokumendid, mis kannavad märget "konfidentsiaalne". Nende hulgas on Britami ametnike allkirjastatud relvamüügilepinguid, andmeid firma töötajate kohta ja juhtkonna isiklikku e-postivahetust. Nime JAsIrX all tegutsev häkker teatas, et omandas failid Britami Malaisias asuvate serverite kaudu.

Avaldatud e-kirjades konsulteeritakse muu hulgas keemiarelvade varjatud toimetamist Süüriasse. Ühes kirjas küsib Britami äriarenduse juht David Goulding firma direktorilt Philip Doughtylt viimase arvamust Katari pakutud tehingu kohta, millel olevat ka Washingtoni toetus. Britami ülesandeks oleks vene keelt rääkivaid Ukraina palgasõdureid kasutades toimetada mässuliste kontrolli all olevasse Homsi linna (162 km Damaskusest) Liibüast toodud Nõukogude päritolu gaasimürske, mis oleks identsed Süüria väidetavate keemiarelvadega. Goulding kirjutab, et tema meelest ei ole see hea mõte, kuid "pakutud rahasumma on hiiglaslik".

Dokumentide hulgas on ka vähemalt nelja arvatava Ukraina palgasõduri isikutunnistuste koopiad.

Britami kodulehekülje põhjal on tegu Briti eriteenistuse taustaga ettevõttega, mis tegeleb riskijuhtimise ja konsultatsiooniga. Firma on tegutsenud Araabia Ühendemiraatides, Iraagis ja Liibüas."


Allikas: http://minut.ee/

Read more...

reede, 25. jaanuar 2013

Vaba Mõtte Klubi 22.01.2013

 See on väga hea saade, võtke kindlasti kõik aega, et need 2 osa ära vaadata.
M.I.

President Toomas-Hendrik Ilves tõi hiljuti antud intervjuus välja Euroopa föderaliseerumise paratamatuse. Kas euromeelsed poliitikud on avalikkust tõesti teadlikult eksitanud, et varjata oma tegelikke eesmärke, ja väänanud termineid nagu suverääsus, iseseisvus jne oma tahte järgi. Arutelust ei jää välja ka Reformierakonna valimiste finantseerimine ja mitmed teised kõneainet pakkuvad teemad.
Lingid:

Vaba Mõtte Klubi 1.osa

Vaba Mõtte Klubi 2.osa

Read more...

Hiina valmistumas sõjaks Jaapaniga?

postitas mauri nagu-ta-veel-piisavalt-ei-käriseks osak. 6:01 25. jaanuar, 2013
sõda tropall kirjutab: "14. jaanuaril avaldatud Hiina Rahvavabastusarmee aastajuhistes on uue ülemjuhataja poolt antud relvajõududele otsene käsk 'valmistuda sõjaks'. Varasematel aastatel sellist fraasi nagu 'sõjaks ettevalmistumine' pole kasutatud.
See, et Hiina-Jaapani suhted on teravaks läinud nn asustamata kaljusaarte territoriaalvaidluste tõttu, on jõudnud ka meie meediasse.
Artikli kohaselt valmistab Hiina ametlik meedia avalikkust ette konfliktiks, armee ringkondades käivat arutelu juba selle üle, kas kokkupõrge tuleb piiratud ulatuses või täiemahulise sõjana.
Lisaks veepiiri rikkumistele ja laevamõlkimistele, on ka viimaste kuude hiinapoolsed õhupiiri rikkumised olnud ajaloo suurimad. Venemaa juhib Hiina ees siiski veel selles vallas.
Tülikitkumise taustaks peavad jaapani kommentaatorid Hiina sisepoliitilisi probleeme nagu rannikualade tööstusarengust tingitud rannakalavarude kadumine (rannakalurite töötus), kinnisvaramull, ebaühtlasest arengust tingitud siseriiklikud pinged, vähemusrahvused, korruptsioon jne.
Samuti on küsitav kuivõrd Hiina poliitikud suudavad ja tahavad üldse kontrollida Rahvavabastusarmee tegevust."
Allikas: http://minut.ee/ 
___________________
Hiina sõjaline võimsus:
M.I.

Read more...

Ligi pool palka makstakse riigile maksudeks

Harry Tuul

Ligi pool palka makstakse riigile maksudeks Graafika: Maret Müür
Neljaliikmeline pere, kus vanemad teenivad keskmist palka, maksab poole palgarahast riigile.

Laias laastus jaotuvad maksud kolme suurde gruppi. Esiteks need, mis tasub tööandja ja millest põhiline on sotsiaalmaks. Teiseks see, mis makstakse otse brutopalgalt – tulumaks. Kolmandaks kaudsed maksud, millest osakaalult tuumakamad on käibemaks ja aktsiisid. Seejuures on sotsiaalmaksu osakaal jämedalt võttes sama suur kui tulumaks ja kaudsed maksud kokku. Nimelt makstakse netopalgalt ligi viiendik kaudseid makse.
Arvutuse tegemiseks võtsime aluseks Eesti keskmise palga, mis oli statistikaameti viimastel andmetel eelmise aasta III kvartalis 855 eurot. Kulutuste aluseks võtsime andmed keskmise leibkonnaliikme kohta, need on viimastel andmetel 284,56 eurot kuus. Sinna sisse ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvaraostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringutena käsitatavaid kulutusi.
Riigieelarve mänguruum
Suur osa makse on sihtotstarbelised. Kogutud sotsiaalmaksust makstakse pensione ja tervishoiukulusid. Kütuseaktsiis läheb lõviosas teedeehituseks ja -paranduseks. Üldse on poliitikutel riigieelarvega vähe mänguruumi, sest 75% riigieelarve kulusid on seadusega paika pandud. Näiteks on kivisse raiutud kaitsekulud, mis moodustavad 2% sisemajanduse kogutoodangust ehk ligi 5% riigieelarvest. Ilmekas näide on ka vanemahüvitis.
Kokku kogus maksu- ja tolliamet eelmisel aastal 4,7 miljardit eurot makse. Seda on 10% rohkem kui 2011. aastal. Aastaga kasvas kõigi maksude laekumine ja riigieelarves planeeritust kogunes 107 miljonit eurot rohkem. Kõige rohkem üle eelarves prognoositud taseme laekus käibemaksu ja juriidilise isiku tulumaksu – vastavalt 58 miljonit ja 30 miljonit eurot. Riigieelarves planeeritule jäid alla ainult tubakaaktsiis ja elektriaktsiis, vastavalt 10,7 ja 0,7 miljonit eurot.

See leht on trükitud EESTI PÄEVALEHE internetiväravast
Aadress http://www.epl.ee/archive/article.php?id=65573156 

_______________
Müüt eesti madalatest maksudest on murtud. Lugege ka SIIT. 
M.I. 

Read more...

neljapäev, 24. jaanuar 2013

MATTI ILVES: HEA UUDIS SOOMEST

Vikerraadio teatas täna suure ärevusega, et erakond Põlissoomlased kasvatab endiselt populaarsust ja seda viimastel ajal kuni 1,6% kuus. Nüüdseks on nad tõusnud riigi 2...3 erakonnaks arvestadas populaarsust elanike hulgas ja möödunud isegi sotsialistidest!

See on tõesti suurepärane tulemus ja annab lootust ka meile, et rahvas ükskord mõistab kuhu see E Liit on suundumas. Põlissoomlasi nimetab meie ja ka rahvusvaheline meedia üksmeelselt populistideks (lugege populismist SIIT), mõnikord isegi äärmuslasteks.
Milles siis nende populism seisneb? Ainult selles, et nad arvestavad rahva huvidega ja püüavad säilitada Soome riiki riigina ja mitte lasta sisse eriti palju immigrante-pagulasi. Euroopa Liidus on pagulastele antud väga laialdased õigused ja praktiliselt igaüks võib taotleda liidu osariikides varjupaigaõigust, elamisluba ja hiljem ka perekonna ühinemist. Piisab kui väita, et nad on näljas või pagevad looduskatastroofide eest ja ei ole sugugi vajalik, et neid kodumaal taga kiusatakse või on põgenemisega sõja eest.
Eestit on immigrantide tulva eest siiani päästnud vaid madal elatustase ja väikesed toetused töötutele, kuid selline olukord ei saa igavesti kesta.
Põlissoomlased on asunud nõudma ka referendumi korraldamist E Liidust väljaastumiseks, nii kui britid.
Suurendamiseks kliki pildil


Read more...

Euroföderalistid trambivad jalgu

Briti kuninglikud konservatiivid on abituse sotsialismi ehitavad euroföderalistid leili ajanud. Nende jaoks on ennekuulmatu lollus ning äraarvamatu ülbus peaminister Cameroni sõnades, millega too ähvardab kuningriigi euroliidust välja viia või vähemalt sellel teemal rahvaga rääkida. Suurbritannia Euroopa partnerite arvates näitab peaminister David Cameroni tänane kõne, milles ta nõudis ELi radikaalset reformimist ja lubas korraldada referendumi ühendusse jäämise üle, isekat ja teadmatut suhtumist. Sotsialistliku valitsuse all ägava Prantsusmaa esindaja teatas, et Suurbritannial on vaba voli EList välja astuda, vahendas Reuters. Välisminister Laurent Fabius ütles enda sõnul hiljuti Briti ärimeestele: «Kui Suurbritannia tahab Euroopast lahkuda, rullime punase vaiba teile lahti.» Fabius viitas Cameroni eelmise aasta avaldusele, milles ta kasutas sama fraasi Prantsuse «maksupagulaste» kutsumiseks Suurbritanniasse. Kaks Prantsuse ministrit süüdistasid Cameroni selles, et ta peab Euroopat à la carte menüüks, kust Suurbritannia peaks saama ise valida, mida võtta või jätta. Kuid Euroliidus ju valikute õigust ei ole. Endine eurovolinik, Briti leiborist Peter Mandelson nimetas Cameroni kõnet skisofreeniliseks. Tema sõnul ei meeldi Euroopa Liidule, kui seda peetakse «sööklaks, kus sa võtad oma kandiku ja lahkud sellega, millega sa tahad».
Muud huvitavat europartnerite avaldustest võib leida nii Reuters vahendusel kui ka Postimehe  tsiteeringut

Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

Eesti Kirikute Nõukogu: ühtki last ei tohiks karistada surmaga!


Alljärgnev on Eesti Kirikute Nõukogu avaldus seoses plaaniga keelustada laste ebaõiglane füüsiline karistamine.
ÜHTKI LAST EI TOHIKS KARISTADA SURMAGA!


EKN väljendab heameelt juba kehtivas seadusandluses sätestatud lastevastase vägivalla keelu üle. Toetame jätkuvalt taoliste hoiakute süvendamist Eesti ühiskonnas, kaasa arvatud olemasolevate seaduste parendamist ebaõiglase füüsilise karistamise ennetamiseks, keelamiseks ja taunimiseks kasvavate laste elus.

Teatud perekondlikus ja/või sotsiaalkultuurilises kontekstis rakendatud ning samas õiglasena tunduv karistusviis võib teises perekondlikus ja/või sotsiaalkultuurilises kontekstis osutuda sootuks ebaõiglaseks ja vägivaldseks. Nii võivad lubamatu kehalise karistamise sarnaselt põhjustada lastele korvamatut valu ka sügavalt hingelised haavad, mis löödud inimlikult kaitsetu pisipere ellu mitte niivõrd füüsilise, kuivõrd vaimse vägivallaga, olgu verbaalselt või mitteverbaalselt.

Sellest lähtuvalt taunib EKN lastevastase vägivallana mis tahes karistusviisi, mis riivab neile Kõigekõrgema poolt garanteeritud inimväärikust ning seda konkreetsetes perekondlikes ja/või sotsiaalkultuurilistes suhetes puhtsüdamlikult kaitsvat lapselikku õiglustunnet. Poliitiliselt või juriidiliselt korrektse loogikaga karistus ei pruugi olla moraalselt ainuvõimalik. Nagu kohtusüsteemis, nii tuleb ka lastekasvatuses distsiplinaarotsuste langetamisel lähtuda õiglusest ja selle paiguti paindlikkusest, mitte pelgalt formaaljuriidilisest õigusest ja selle jäigast paindumatusest.

Laste kehalise väärkohtlemise küsimuse käsitlemisel tuleb samas tunnistada, et Eesti Vabariigis pole tänaseks veel selgeks räägitud, millal algab ja lõpeb lapseks olemine inimelus. EKN avaldusele kontrollida raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse vastavust Põhiseadusega (§ 16), mis kaitseb igaühe õigust elule, vastas õiguskantsler Allar Jõks, kiri 04.04.2002.a, nr 1-14/32, muu seas:

„Elu tekkimise näol on tegemist protsessiga ning ei saa öelda, et inimelu algab sünniga. Nidatsioonist alates omandab loode isikuspetsiifilise arengujärgu ning areneb juba konkreetse inimesena. Loote üksikud arenguetapid ei mõjuta enam inimeseks olemist, kuna ei ole võimalik olla rohkem või vähem inimene. Seega ei saa õigus elu kaitsele olla seotud loote eluvõimelisusega, sünnihetke või muude loote arenguga seotud asjaoludega. Loote arenguetapid ei mõjuta seega mingil määral loote inimeseks olemist ning tema inimväärikuse olemasolu, mis jääva suurusena saadab inimelu algusest lõpuni. Inimelu tähendab seega ka veel sündimata elu ning seega kaitseb PS § 16 ka loodet.”

Samas tunnistas õiguskantsler vanemate suvast lähtuva abordi 12. rasedusnädalani lubamise suhtelist kokkuleppelisust. EKN hinnangul muutub aga küsimus sünnieelsel eluperioodil jäägitult kaitsetus olukorras laste füüsilisest tapmisest eksistentsiaalselt aktuaalsemakski kui juba sündinud laste vanemate poolse kehalise karistamise ühel või teisel moel ärakeelamine.

Ühtki last ei tohiks karistada surmaga! Keelustades füüsilise karistuse tuleks samas igal juhul keelustada laste tahtlik tapmine. Kui lasteombudsman on otsustanud kaitsta kõiki Eestimaa lapsi neid ohustava füüsilise vägivalla eest, ja seda mitte ainuüksi vastavalt reguleeritud lastekaitseseaduse jõustamise nimel, vaid nimelt põhimõttelise suhtumise ümberkujundamise pärast ühiskonnas tervikuna, siis ei tohi seda mingil juhul teha poolikult, jättes seadusesse alles võimaluse tunnistada õigeks vanemate arusaamise järgi soovimatult elunema ja kasvama hakanud laste surmasaatmise. Ühegi inimese ega inimgrupi õigused elule ja isikupuutumatusele ei saa muutuda ülimuslikuks ega välistavaks teiste õiguste suhtes, olgu juba sündinud või veel sündimata inimelude suhtes.

EKN on valmis toetama tingimusteta lastevastast füüsilist väärkohtlemist, sh kehalist karistamist keelava seadusandliku algatuse elluviimist, kui sellesama algatusega taotletakse samas laste füüsilise tapmise, sh vanemate suvast lähtuva abordi keelamist enne 12. rasedusnädalat. Vastasel juhul hakkab teatud inimestele, sh juba sündinud lastele omistatud autonoomsete õiguste kogum tahes-tahtmatult kõrguma üle teiste inimeste, sh alles oma ema ja isa ning perekonna ellu sündimist ootavate laste eluõiguse ja isikupuutumatuse üle.

Eesti Kirikute Nõukogu
19.11.2012 Tallinnas


Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=1487

Read more...

kolmapäev, 23. jaanuar 2013

Kultuuri rahastamise pidev vähenemine

Suurendamiseks kliki tabelil

Milleks meile rahvuslik kultuur? Me peame omaks võtma liberaaldemokraatliku Euroopa Liidu ühtse kultuuri, nii arvavad ilmselt meie suured ja vägevad juhid.
M.I.

Read more...

Euroliidu eksperimendid Egiptuses - kui relvade abil ei saa, siis äkki õnnestub rahaga "demokraatiat" osta

Euroopa Komisjoni presidendi Herman Van Rompuy kinnitusel pakkus Euroliit Egiptusele üle viie miljardi euro laenu. Väidete kohaselt antakse see laen seal valitsevale usurpaatorkonnale selleks, Egiptuse riik demokraatlikuks muutmise toetamiseks, vahendas Reuters.
"Euroopa Liit ja teised finantsinstitutsioonid pakkusid üle viie miljardi euro toetuste ja laenude näol perioodiks 2012 ja 2013, et toetada Egiptuse demokraatiale üleminekut," märkis Rompuy visiidil Kairosse.
Tõenäoliselt tähendab Egiptuse demokraatlikuks (pakkujast lähtuvalt ilmselt siiski sotsiaaldemokraatlikuks) muutmise mõte pelgalt vaid seda, et hunnik Euroopa föderatsiooni maksumaksjate raha saab edukalt ära põletatud ja nii mõnigi varjatud eelarveauk kinni lapitud.

Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

teisipäev, 22. jaanuar 2013

MATTI ILVES: MEILT VÕETAKSE ÄRA RAHVUSLIK AJALUGU

Iga enesest lugupidavas riigis tuleb kirjutada ajalugu, kus ajaloolisi fakte arvestades tõlgendatakse neid riigi ja rahva seisukohtadast lähtudes. Siiani meie ajaloolased üldiselt nii ka käitusid. Mul oli neile vaid mõned etteheited, sest ajaloofakte ei ole alati arvestatud ja need on lükatud kergekäeliselt tagasi kui mitteudusväärsed. Toon näite meie sõdalaste relvastusest, "Liivimaa vanem riimkroonika" kirjeldab eestlaste relvastust muistse vabadusvõitluse ühes esimeses lahingus: "Eestlased ohtrasti kuulsust jahtima tulid omalt maalt siia. Nad kandsid kilpe ja odasid, palju rõngassärke ja mõnd kiivrit oli näha helkimas läbi tolmu."
Olen lugenud ajalooõpikut (ilmunud taasiseseivuse ajal), kus väideti, et eestlased ei kandnud lahingus rõngassärke kuna need olevat rasked ja sama raamat väidab - kiivreid eestlased ei kasutanud. Üldse tundub, et ajaloolased arvavad, et me oleme praegu vähearvuksas rahvas, siis peab meie ajalugu olema ka "väike ja vilets".

Nüüd on aga jõutud täiesti uuele tasemele ja on hüljatud rahvusliku ajaloo kontseptsioon. Esimesed ohumärgid ilmusid siis, kui hakati rääkima algatusest kirjutada Euroopa Liidule ühisajalugu ja rahvusriikide ajalugu ei tuleks üldse enam uurida. Seega kujuneksid meie ajalooõpikud üsna sarnaseks nõukogude aegsetega, kus liiduvabariikidele (nüüd osariikidele) ei pühendatud peaaegu üldse tähelepanu.

Äsja ilmus "Eesti ajaloo" sarja teine köide, mille on kirjutanud 11 ajaloolast ja koostanud Tartu Ülikooli keskaja professor Anti Selart. Koguteos on kõige tähtsam kokkuvõte aastatel 1200–1550 Eestis toimunust.
Toon vaid paar näidet reeturajaloolaste E Liidule meelepärasest raamatust:

1.Loobutud on terminist "Muistne vabadusvõitlus" mis on siiani olnud eestlaste identiteedi nurgakivi  ja seda vaadeldakse nüüd hoopiski Kirde-Euroopa ristisõjana.
2.Huvitav on ka see, kuidas "Eesti ajalugu II" kirjeldab Jüriöö ülestõusu. Eestlaste ajaloo ja rahvustunde jaoks nii tähtsast sündmusest on kiiresti üle libisetud, 450-leheküljelises teoses on Jüriöö ülestõusu kohta napilt üle ühe lehekülje.
Autorid kaalusid isegi pealkirjast "Eesti ajalugu" loobumist ja  selle asendamist "Liivimaa ajalooga" ja parem oleks kui nad seda teinuksid, sest siis oleks kõigile selge millise raamatuga tegemist on.
Samuti on selles vähem rahvuslikku vahetegemist, vähem räägitakse eri rahvustest, vaid pigem erinevatest õiguskordadest. On üldiselt teada, et meilt rahvusliku ajaloo äravõtmine tähendab ka rahvalt tuleviku ära võtmist.

Lõpuks toon selle üllitise autorid, et eestlased need ilmselt juudaseekleid saanud ja tellimustööd täitnud reeturid hästi meeles peaksid: Koostanud ja toimetanud Anti Selart. Autorid Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm ja Heiki Valk.
__________________

Ilus on ikkagi isamaa pale,
kui sellelt pühkida kõik, mis on vale.
Valet me tunneme, tõesti kõik teame...

Hando Runnel

Fotol eurokoššerharidusega Marek Tamm

Read more...

Eesti NSV (restitutio) ad integrum?!

Keskerakondlikud võimustruktuurid, kus iganes nad ka võimupiruka juures ei asuks, täidavad püüdlikult oma partei poliitilist suunda ENSV pärandi jäädvustamisel positiivses võtmes. Värsked sahinad Kirde-Eestist teavitavad, et Narva võimud soovivad omistada aukodaniku nimetuse Narva Täitevkomitee viimasele juhile, tänasele "piirikuningale", Vladimir Mižuile!. Tuleb taas tunnistada, et EKP nomenklatuuritegelased tunnevad end seetõttu Eesti Idapiiril üsna koduselt.
* Kodaniku märgukiri - Eesti riik, kus on su silmad? - Kas teadsite, et Narva Linnavalitsuses teenistub ametniku ametikohal Vene Föderatsiooni kodanik, KGB ohvitser Petr Nyakk? Rahva Hääl kirjutas 1992. aastal, et õigusnõunikul (endisel KGB operatiivvolinikul ...
* Lühidalt - 15.01.13
- Maailm pole must-valge ning Savisaar on euroskeptik. Tuntud ja tunnustatud ENSV poliitilise järjepidevuse eest võitleja ja Eesti suurima vasak-partei juht ning karismaatiline liider Edgar Savisaar on oma ...


Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

esmaspäev, 21. jaanuar 2013

VABAMÕTLEJA: Konverentsi "Ühistegevus Eesti maaühiskonnas" deklaratsioon


Konverentsi „Ühistegevus Eesti maaühiskonnas“ deklaratsioon

Eesti rahvas on oma ühises kestvuses viimasel iseseisvusajal kokku puutunud tõsiste poliitiliste, ühiskondlike ja majanduslike raskustega, mis on tingitud seniste poliitiliste juhtjõudude valedest otsustest riiklikult tähtsates eluvaldkondades. Täna seab poliitiline, ühiskondlik ning majanduslik surutis otseselt ohtu eestlaste kestma jäämise oma riigis. Eesti rahvas mõistab ja usaldab järjest vähem oma riigiaparaati, selle võimet tagada riigis ühiskondlik edu ning üldine kasu, ja lahkub oma kodumaalt. Selle tõttu jääb Eesti Vabariigis järjest rohkem töid tegemata, sihte seadmata ning lapsi sündimata. Täna me peame ühte hoidma nagu ei kunagi varem. Rahvuse püsimise eeldus on rahvaliikmete materiaalseid ja hingelisi vajadusi eeskujulikult rahuldav ühiskonnakord, mis põhineb rahva enamiku tahtel. Me peame hoidma ühte, neelates alla oma isekuse. Eestimaise ühistegevuse eesmärk on selge sõnaga öeldud meie põhiseaduse preambulas. Tehkem siis ühiselt kõik, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Olgem kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, rajagem, kindlustagem ja arendagem riiki, taastades tema aluse vabadusel, õiglusel ja õigusel. Selleks levitagem ühiskonnas ühistegevuse põhimõtteid ja võimalusi.

Konverents deklareerib:

1. Ühistegevusele toetuva majanduse kavandamisel ja arendamisel lähtume põhimõttest, et riik peab suutma ilma välisabita rahuldada kodanike elulisi põhivajadusi ning jääda kestma ja areneda ka väljast peale surutud majanduslikus ja poliitilises eraldatuses. Meie esmane ülesanne on omariiklike eluliselt tähtsate tootmisharude, eelkõige põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, maailmas arvestatav tase ning toimiva riigireservi loomine.
2. Eesti ühistegevuses arvestame Rahvusvahelise Ühistegevuse Liidu heaks kiidetud rahvusvaheliselt tunnustatud ühistegevuse põhimõtteid XXI sajandiks.
3. Eestimaine ühistegelik rahandus peab tagama tugeva ja tegusa eestimaise tootmise, mis suudab rahuldada siseriiklikke vajadusi ning tagada eduka eksporttegevuse.
4. Me taotleme, et Eesti pangandus ja kindlustus oleksid jälle Eesti rahva kontrolli all, et riiklike ja kohalike eelarvete vahendid ning rahva pensioni- ja ravikindlustuse ning teised fondid asuksid eranditult rahvale kuuluvates ühistegevuse põhimõtteid järgivates ühistulistes rahaasutustes. Selleks tuleb kõigil eestimaalastel toetada üldrahvalikku liikumist ühistupanganduse ja ühistukindlustuse laiaulatuslikuks väljaarendamiseks Eesti Vabariigis.

Konverents otsustab:

1. Peame vajalikuks, et Eesti rahvas looks tegusad ja tugevad Eesti kapitalil baseeruvad tootjate ühistud ja keskühistud.
2. Eesti ühistud ja keskühistud järgivad ühistegevuse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid tegemaks omavahel tihedat koostööd Eesti riigi ja rahva ühiskondlikuks eduks ja üldiseks kasuks.
3. Eesti ühistud taastavad Eesti Ühistegelise Liidu tegevuse. Protsessi eestvedajaks soovitab konverents Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi. Konverents „Ühistegevus Eesti maaühiskonnas“ on veendunud, et meie riik oli ja on meie nägu ja et see nägu võiks olla palju ilusam. Me saame seda muuta!
Ühistegelike põhimõtete ja väärtuste meelde tuletamine, tutvustamine ja levitamine Eesti ühiskonnas aitab meil üle saada piiritule ahnusele ja enesekesksusele omastest ilmingutest meie ümber ja meis endis ning kõikumatus usus ja vankumatus tahtes täie pühendumusega kindlustada ja arendada Eesti Vabariiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel meie ajaloolisel asualal. Selleks meile mõistust, teadmisi ja jõudu!
30. novembril 2012. aastal

ÜHISTEGEVUSE RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD PÕHIMÕTTED

21. sajandiks
1.Vabatahtlik ja avatud liikmeskond
Ühistulised ühendused on vabatahtlikult ühinenud inimeste organisatsioonid, kuhu võivad kuuluda kõik isikud, kes soovivad kasutada ühistute teenuseid ning kes on valmis kandma liikmeks olekuga kaasnevat ning põhikirjas sätestatud vastutust, sõltumata nende sotsiaalsest seisundist, soost, rassist, poliitilistest ja usulistest veendumustest.
2. Demokraatlik juhtimine ja kontroll 
Ühistulised ühendused on demokraatlikud organisatsioonid, mida juhivad ja mille tegevust kontrollivad liikmed, kes aktiivselt osalevad ühistu arengu- ja otsustusprotsessides. Mehed ja naised, kes on valitud ühistulise ühenduse esindajateks-juhtideks, on aruandekohustuslikud neid valinud liikmete ees. Kõigil liikmetel on valdavalt võrdne hääleõigus – üks liige, üks hääl. Kõik ühistulised ühendused on organiseeritud demokraatlikel alustel ning nad teevad koostööd teiste organisatsioonide ja ühingutega samuti demokraatlikel alustel.
3. Liikmete majanduslik osalus
Liikmed annavad oma õiglase panuse ühistulise ühenduse kapitali moodustamisse ning teostavad selle üle demokraatlikku kontrolli. Ühistulise ühenduse kapitalist on vähemalt mingi osa liikmete ühine omand. Dividendid, mida liikmed saavad liikmeks oleku tingimuseks olevalt osamaksult, on piiratud või neid ei makstagi. Liikmed võivad kasutada kasumit järgmiseks otstarbeks:
• ühistulise ühenduse arendamiseks, kui võimalik, siis jagamatu reservkapitali suurendamiseks;
• ühistulise ühenduse liikmete tulu suurendamiseks proportsioonis nende osalusega ühistus;
• muu liikmete heakskiidetud tegevuse toetamiseks.
4. Iseseisvus ja sõltumatus
Ühistulised ühendused on iseseisvad isemajandavad oma-abi organisatsioonid, mida juhivad ja kontrollivad nende liikmed. Kui nad astuvad lepingusuhetesse teiste organisatsioonidega, k.a. valitsusasutustega, või saavad oma tegevuse toetamiseks kapitali ühistuvälistest allikatest, toimub see tingimusel, et oleks tagatud demokraatlik liikmekontroll, säiliks ühistu iseseisvus ning sõltumatus.
5. Haridus, koolitus, teave
Ühistulised ühendused korraldavad koolitust oma liikmetele, valitud esindajatele, juhtivtöötajatele ning personalile, et need saaksid ühistuliste ühenduste arengule tõhusalt kaasa aidata. Nad teavitavad avalikkust (eriti noori ja ühiskondliku arvamuse kujundajaid) ühistegevuse olemusest, põhimõtetest ja eelistest.
6. Koostöö teiste ühistuliste ühendustega
Ühistulised ühendused teenindavad oma liikmeid kõige efektiivsemalt ja arendavad ühistegelikku liikumist, tehes omavahel koostööd kohalikul, rahvuslikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil.
7. Hoolitsus kodukoha arengu eest
Ühistulised ühendused töötavad oma kodukoha püsiva arengu nimel liikmete heaks kiidetud juhtnööride järgi. Moodustades kontserne, tegutsevad nad oma liikmeskonda teenindades ka ühiskonna heaks.

Allikas: SIIN

Read more...

TMS: MART HELME: Ideologiseeritud ajalugu — taas?

400117_10151246685104584_795929193_n3

Saada sõbrale Hiljuti esitletud Eesti ajaloo II köidet on juba nimetatud revolutsiooniliseks, kuna see muudab vaatenurka mitmetele meile siiani iseenesest mõistetavateks olnud sündmustele. Eelkõige käib jutt muidugi meile emapiimaga sisse imbunud sõnaühendi muistne vabadusvõitlus piinlikust vältimisest koguteoses. Asemele pakutakse variatsioone ristisõdade teemadel, presenteerides seda vaatenurka justnagu viimase kümnendi Eesti ajalooteaduse – ja käesoleva teose autorite – suuravastusena.
Paraku pole see muud, kui juba pärani lahtisest uksest valju kisaga sisse murdmine. Vähemalt mina olen küll juba koolieelsest ajast alates teadnud, et sakslaste ja taanlaste vallutusretked 13. sajandil tänase Eesti ja Läti aladele olid kõige muu kõrval ka ristisõjad. Ühtlasi olen kogu aeg teadnud aga sedagi, et võitlus vallutajate vastu oli võitlus oma poliitilise, majandusliku, territoriaalse ja ideoloogilise suveräänsuse eest – ehk siis muistne vabadusvõitlus.
Millega äsja ilmunud raamatu autorid muistse vabadusvõitluse mõiste vältimist teoses siis õigustavad? Tegelikult väga napisõnaliselt väitega, nagu saaks vabadusvõitlusest rääkida vaid poliitilises mõttes. „Kindlasti ei moodustanud Eesti mingit riiklikku üksust, mille vabadust 13. sajandil kaitsti,“ nagu ütleb üks autoreid Marek Tamm. Kindlasti mitte, kuid see ei tähenda, nagu poleks siin olnud põhjust kaitsta oma vabadust. Ja kas polnud küsimus riikidest ja riiklusest tol perioodil keerukas ja vastuoluline mitte kogu Euroopas? Samuti nagu olid seal tavapärased lakkamatud sõjad ja kokkupõrked kõige erinevamate osapoolte vahel. Traditsioon, mille vallutuse järgse Vana-Liivimaa valitsejad Euroopast sujuvalt üle võtsid.
Ometi armastavad Eesti ajaloo II autorid tekstis igal pool, kus võimalik ära märkida juba alla heidetud maakondade eestlaste osalemist sõjakäikudes veel allutamata maakondade vastu, veenmaks lugejat seeläbi veelgi, nagu ei saaks me muistsete eestlaste solidaarsusest ja ühisest vastuhakumeelest vallutajatele tõsimeeli rääkida. Ehk siis veenda lugejaid, et muistset vabadusvõitlust justnagu polnudki.
Kahetsusväärselt läheb see vastuollu nende faktidega, mida seesuguse vastuhakumeele näidetena tunneme: erinevate maakondade korduvad ühisretked, kuue tuhande mehelise maleva kogumine peaaegu kõigist Eesti maakondadest Madisepäeva lahinguks, üksmeelne maa puhastamine sakslastest-taanlastest 1223. aastal, läbirääkimised ja liidud (aga ka omaette võitlused) venelastega, ristivee mitmekordsed mahapesemised ja juba allutatud maakondade üha uued väljaastumised pantvangide ja seni kantud kaotuste peale vaatamata, lepingute sõlmimised vallutajatega õiguste-kohustuste piiritlemiseks jne.
Kõike seda tehti ju ei millegi muu kui oma seniste vabaduste kaitseks-hoidmiseks – ja seda just maa põliselanike seisukohast vaadatuna. Sumada see kõik mingisse üle-Euroopaliku ajaloo katlasse on asi, mida nõukogude ajal nimetati voluntarismiks. Ja eks ole eelpool nimetatud faktid ka need, mis juba isenesest põrmustavad väite, nagu ei oleks meil 13. sajandi alguse sündmusi võimalik nimetada muistseks vabadusvõitluseks. Read more…

Allikas: http://staap02.wordpress.com/

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP