RAHVUSLANE

Rahvuslane

teisipäev, 27. detsember 2011

Franklin Lamb / NATO sõjakuriteo anatoomia

postitas mauri non-silence-of-the-lambs osak.
sõda Esmaspäeva varahommik 20. juunil 2011 oli Liibüa rannikualal soe.

Umbes 0200 GMT järgmiseks päevaks NATO peakorteris Brüsselis ja 30 minutit hiljem nende Naapoli meediakeskuses tehtud kokkuvõtted NATO 92nda päeva õhurünnakutest Liibüale ja alustatud info sisestamist veebilehele (www.nato.int)

Kakskümmend tundi varem oli Atlandi Alliansi komandopost 30 kilomeetri kaugusel Liibüa rannikust ja NATO sihtimisüksus kinnitanud 49 pommitusmissiooni 20. juunile, viimasele kevadpäevale ja ühtlasi päevale, mil lõppes NATO esialgne ÜRO antud mandaat.
Volitused NATO pommitamistele, mis kaugelt ületas varasemad hinnangud, 90-120 000 vigastatud või tapetud liibüalase ja välismaalase ning enam kui kahe miljoni liibüalase ja välistöötaja põgenemisega, leiti kiirustades kokkuklopsitud URO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1970 ja 1973. ÜRO JN 1970 ja 1973 resolutsioonid andsid NATOle õiguse ÜRO peatüki 7 järgi kehtestada 90ne päevase lennukeelutsooni Liibüa kohal, mis iroonilisel kombel lõppes täpselt üks päev enne Sormani pommitamist.

Need kaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni võimaldasid peamistel toetajatel, Prantsusmaal, Ühendkuningriigil, Itaalial ja Ameerikal väita, et "piiratud lennukeelutsoon on Liibüa tsiviilelanike kaitseks Liibüa liidri Muammar Gaddafi viha eest". NATO taotlus rahuldati kahe 90päevase ajapikendusega, mis võimaldas jätkata Liibüa missioni, andes õhujõududele aega 2011 aasta lõpuni jätkata operatsioone Liibüas koodnimega Unified Protector.

Varajane hommik esmaspäeval 20. juunil 2011.

Sorman, Liibüa. Vaikne ja rahulik linn Sorman asub 45 miili Tripolist läänes, Vahemere ranniku lähedal Zawiya ringkonnas Tripolitania regioonis, Liibüa kirdeosas. Paljud linna lapsed uurisid üles sirgudes Sabratha lähedal rooma 3nda sajandi imelisi varemeid. Sabrathat, mis rajatuna kaljudele mere kohal asub Rooma ja Vahemere vahel, peetakse mõnede teadlaste arvates kõige paremini säilinud rooma ajastu arhitektuuri näidiseks, vaid väike osa sellest suurest rooma aja linnast on välja kaevatud. Allakirjutanu on Sabrathat külastanud mitmeid kordi alates 80ndate keskpaigast ja iga külastus sisendab aina suuremat aukartust. Sormani ja lähikülade elanikele on see igapäevaseks külastus- ja piknikupaigaks.

20. juuni 2011 varased tunnid olid pimedad. Ainsaks valgusallikateks tuhm poolkuuvalgus, hämarad tänavavalguslambid ja osaliselt valgustatud kodud, kus kohalikud hakkasid tõusma, et valmistuda Al Fajr (varahommikuseks) palvuseks.

Liibüa ühe kõige aktiivsema sotsiaalhoolekande organisatsiooni IOPRC presidendi, 37 aastase Khaled K. El-Hamedi kodus magasid veel kõik pärast 3 aastaseks saanud poja sünnipäevamürglit. Kõigi teiste perekonnaliikmete hulgas olid ka Khaledi kolmeaastane poeg Khweldi, viieaastane tütar Khaleda, tema kaunis lapseootel naine Safa, tädi Najia ja kuuene sugulane Salam.

NATO komandokeskuses selleks hommikuks plaanitud 49 pommitusmissiooni sisaldasid ühe sihtmärgina ka Sormani viisid väljalendude arvu Liibüa kohal 11 930ni, 31. oktoobri keskööks, kui NATO oma õhukampaania lõpetab suureneb väljalendude arv 26 500ni. Selle päevaga tõusis pommitamise- ja raketishtmärkide arv Liibüas 4521ni. Hetkeks kui NATO lõpetab OUP (Operation Unified Protector) on sihtmärkide arv rohkem kui 11 781.

NATO ettevalmistused Sormani “juhtkeskuse” pommitamiseks.

Enne Khaled K. al-Hamedi maa-alale pommide viskamist viisid NATO töötajad läbi kuuesammulise protsessi, millest esimene oli seire kasutades MQ-9 Reaper droone, mida vahel kasutatakse ka rakettide tulistamiseks. Sormani kohal olid full-motion videoga Predator lennukid. Terve 19nda juuni ja samuti ka 20nda juuni hommikutundide jooksul oli Hamedi kodu sihikul, toetudes NATO juhtkeskuse andmetele.
Hamedi kodu ei olnud NATO terminoloogiat kasutades “ajakriitiline sihtmärk” (“time-critical target”). Piisavalt oli aega, et analüüsida infot, mis liikus mehitamata luurelennumasinalt analüütikuteni. Toetudes Jane'i Weeklyle, võib olla üsna kindel, et NATO UAVd jälgisid Hamedi kodu üle päeva ja suure tõenäosusega isegi kolmeaastaseks saanud Huweldi auks peetud sünnipäevapidu, mis toimus päev enne pommirünnakut.

Liibanoni missiooni tarvis on NATOl koostatud reeglistik, mis koosneb salastatud dokumentides sisaldades täpseid ja detailseid andmeid, mida pidada õigustatud sihtmärgiks, kes kinnitab sithmärgi ja kuidas toimib piloot planeeritud sihtmärgile lähendes.
Hamedi kodule toimunud rünnak Sormanis oli NATO plaani osa, mida kutsuti “Joint Air Tasking Cycle” (JATC).
Hamedi kodu pandi sihtmärkide nimekirja, kuna NATO luure analüütikute andmetel elas seal pensionile jäänud ohvitser Khaled al-Huweldi Hamedi. Üks Gadaffi kaaslastest, kes kuulus gruppi, kes 1969ndal aastal viisid läbi riigipöörde kuningas Idrise vastu ja endine Al Fatah Revolution revolutsioonilse nõukogu liige. NATO eesmärk tema eemaldamisel oli lootus nii nõrgestada režiimi, samas oli teada, et Hamedi seenior on pensionil ja ta ei ole tegev otsustajate ringis Liibüa valitsuse juures.
Toetudes NATO enda reeglistikule ja rahvusvahelisele õigusele, mis reguleerib relvastatud konflikte, tuli 19ndal juunil, päeval enne pommirünnakut Hamedi perekonnale Sormanis, uuesti üle vaadata missiooni “võimalike tsiviilohvrite” tõenäosus.

Puuduvad igasugused tõendid, et seda oleks tehtud.

Ülevaade, mis telliti Sormani pommitamise kohta valmis septembri alguseks 2011 ja sellest ei ole leida mingeid dokumenteeritud tõendeid või muid viiteid, et Bouchard või keegi teine oleks hinnanud, arutanud või üleüldse arvestanud võimalikke tsiviilohvreid Hamedi kodus Sormanis. Jälgides Bouchard'i antud rohelist tuld pommitada Hamedi kodu, kinnitati koordinaadid 32°45′24″N 12°34′18″E. Kindlate sihtpunktid tabamiseks Hamedi maa-alal paigutati ründelennukisse kaheksa pommi ja raketti.

Soremani ründeks kasutas NATO erinevaid pomme ja rakette, sinna kuulus ka “punkripurustaja-pomm” BLU-109 (Bomb Live Unit), mis on mõeldud tungima 18 jala sügavusse betooni. NATO kasutas ka MK seeria ameerika pomme (500 naelaseid MK-81, 1000 naelaseid MK-82 ja 2000 naelaseid MK-84, mida kasutas ka Iisrael oma 2006 aastal toimunud invasioonis Liibanoni.

Esialgu keedus NATO vastutusest Sormani õuduse eest, järgmisel päeval NATO tunnistas õhurünnakut Sormani juures, eitades tsiviilelanike surmasid. Naapolis asuv meediaüksus andis välja teate, väites “Täpses rünnakus suunatuna kõrgetasemelise juht- ja kontrollpunktile Soremanis tsiviilohvreid ei olnud.” NATO eestkõnelejad kinnitasid Amnesty Internationalile ja inimõigusteorganisatsiooni Human Rights Wach töötajatele, et “tegu oli militaarsihtmärgiga, tarvitusele võeti kõik abinõud, et ei tekiks vajaduseta inimohvreid.”

Ametlik teadaanne NATO 20nda juuni 2011 pommitmisele Liibüas on järgnev:

“Allied Joint Force Command NAPLES, SHAPE, NATO HQ.

Over the past 24 hours, NATO has conducted the following activities associated with Operation UNIFIED PROTECTOR:

Air Operations Sorties conducted 20 JUNE: 149

Strike sorties conducted 20 JUNE: 52

Key Hits

20 JUNE: In the vicinity of Tripoli: 1 Command & Control Node, 8 Surface-To-Air Missile Launchers,

1 Surface-To-Air Missile Transport Vehicle. In the vicinity of Misratah: 3 Truck-Mounted Guns, 2 Self-

Propelled Anti-Aircraft Guns, 1 Tank. In the vicinity of Tarhunah: 1 Military Equipment Storage Facility. In the vicinity of Al-Khums: 1 Military Vehicle Storage Facility. In the vicinity of Zintan: 1 Rocket Launcher.”

Veidral kombel, NATO dokumentides 20nda juuni kohta, samuti ka järgnevates 20nda ja 21e juuni pommirünnakute kohta käivates raportites ei ole märget, et Al-Hamedi kodukoht Sormanis, kus hukkus 15 tsiviilelenikku oleks kaasatud pommirünnaku sihtmärkide hulka.

Pealtnägija räägib, kuidas hetk enne pommitabamusi, ta nägi taevas punaseid täpikesi, siis tugevaid valgussähvatusi, millele järgnesid kohe ka kohe 8 kõrvulukustavat Ameerika pommi- ja raketiplahvatust, mille tulemusena purustati nende kodu- ja naabruskond.

Hetkega oli Khaled El-Hamedi perekond surnud. Lapsed, sõbrad ja kaugemad perekonnaliikmed, kes jäid öömajale puruks rebitud, surnuks muljutud.

Khaled töötas hiliste tundideni, kohtudes ümberasustatud liibüalastega, kes äraaetuna oma kodudest vajasid hädasti IOPCRi abi. Lähendes kodule nägi Khaled autoaknast taevast süttivat ja kuulis plahvatavaid pomme. Õudusest tarretunult jälgis ta oma kodus palavikuliselt kaevavaid päästetöötajaid, kes püüdsid kasutult tõsta suuri betoonpaneele otsides kõigest hoolimata ehk imekombel ellujäänuid.

Liibüa valitsuse esindaja Mousa Ibrahim andis teada 15ne inimese surmast Sormanis, nendest kolm olid lapsed. Ta arvustas NATO pommirünnakut, kui “argpükslikku terroriakti, mida ei ole võimalik õigustada”. Sormanist 10 kilomeetrit eemal asuvas Sabratha haiglas käinud uurimisrühm nägi üheksat surnukeha, kaasaarvatud kolm noort last. Nad nägid kehaosi, sealhulgas ühte lapse pead.

Rahvusvahelised vaatlejad, kes käisid juunis, nädal pärast NATO pommirünnakut Al-Hamidi perekonnale kuuluval maa-alal avanes pilt täielikust hävingust.

Kokku kukkunud, laiali paiskunud majad, tükid perekonnale kuulunud ajadest ja mälestusesemetest, puud katki rebitud, mõned väänudnud ja lehestikuta. Surnud või hirmudud ja haavadesse või traumasse surevad suuremad ja väiksemad loomad -linnud, kes olid tardunult oma varjualuste rusudel.

Ühe maja hoovis hakkasid mulle silma purunenud spagetikarbid ja tomatikastme purgid, varutud suvel IOPCRi tegevuse raames abivajajate jaoks, et need läheneval pühal Ramadani kuul välja jagada.

Rahvusvahelis surve kasvades rääkis NATO peakorter varustuse ülesütlemisest, sihtmärgist mööda laskmisest, puudulikust eelluurest ja piloodi vigades. Lõpuks tunnistasid US kaitseminister Gates ja tema hilisem järglane Leon Panetta NATO puudulikku eelinfot, mis oleks eristanud sõjalisi sihtmärke täie kindlusega. Endine kaitseminister Gates kritiseeris NATO opertasiooni Liibüas viidates, et NATO kasutas pomme põhimõttel enne pommid hiljem küsimused. Need vabandused aga ei võta ära vastutust NATOlt ja 28lt NATO liikmesriigilt.

Kanadalasest kindralleitnant Charles Bouchard kinnitab tänaseni, et sihikul olid vaid sõjalised objektid: “See tähtis rünnak nõrgendab Gadaffi režiimi võimet jätkata vägivalda Liibüa rahva kallal,” ütles ta oma kabinetist Brüsselis meediale. Teated Sormani tsiviilisikute surmadest tulid paar tundi hiljem, kui NATO oli just tunnistanud, et üks rakettidest oli pühapäeva varahommikul ekslikult tabanud Tripoli elamurajooni.

Täites Khaled al-Hamedi, kes hetkel on Liibüa uue valitsuse juures hõivatud, soovi külastasin ma uuesti tema armastatud perekonna haudu, viies neile sõnumi, mis Khaled mul palus neile edasi anda.

Otsides teed rusude vahel, paari kohaliku sõjamehe kahtlustava ja külma pilgu all seisin ma samas kohas, kus 27ndal juunil Khaled, seistes oma perekonna värsketel haudadel, kirjeldas meie šokeeritud delegatsioonile, milliseks õuduseks oli muutunud NATO operatsioon tema perekonna jaoks.

Juunis kui Khaled rääkis oma väikeste laste ja kalli lapseootel naise kaotusest, oli mul nii piinlik, sest ma ei suutnud kontrollida oma pisaraid ja hoolimata püüdest varjata nägu, märkasin kuidas Khaled seda tähele pani. Mind liigutas see noor mees, kes tuli ja pannes oma käe ümber minu lohutas mind, täielikku võõrast. Ilmselgelt mõistis ka tema, et me oleme võimelised tundma teise inimese valu, ka võõraste valu, läbi meie endi kaotuste.

Hiljem tutvusin ma Khaledi perekonna fotodega ja sain aru, et Najia, Safa, Salam, Khaleda ja Khweldi ja ka teised Sormani tapatalgu ohvrid jäävad esindama kõiki süütuid tsiviilisikuid, kes hukkusid Liibüas alates märtsist 2011. Nad on hoolimatu ja kriminaalse vägivalla ohvrid, mis põhjustas tuhandete tarbetut surma peaaegu üheksa kuu jooksul.

Oma viimasel külaskäigul Sormani seisin ma samas, kus juuniski. Lähenedes Najia, Safa, Salami, Khaleda ja Khweldi hauale vaatasin ümbrust, mille jahe pimedus ja kivihunnikud olid kõhedusttekitavalt endistel kohtadel

Põlvitades tundsin kummalist soojust ja vaatsin üle õla.

Vaiksesse öösse sosistades andsin edasi sõnumi, mille palus edasi anda nende abikaasa, isa, onu ja õepoeg.

Lugesin sõnumi, mis oli mulle usaldatud ja jätsin araabiakeelse koopa kinnitatuna lillekimbuga hauale:

“Palun anna neile edasi mu tervitused ja ütle, et ma tulen.
Palun ütle neile: “Ma ei unusta teid ja igatsen teid kõiki väga.”
Igaühele eraldi. Najiale, Safale, Salamile, Khaledale ja Khweldile.
Franklin ütle neile: “Teie olete mu elu ja armastus. Ma igatsen teid nii väga. Elu ilma teieta on valus, raske ja täiesti tühi. Ma ei jää teist eemale. Ma luban, et tulen tagasi, et olla teie lähedal. Baba tuleb tagasi.
Ma armastan teid.”
Tagasiteel peatasid mind kaks sõjaväelast, küsitlesid mind minu sealoleku põhjuse kohta, konfiskeerisid mu fotoaparaadi ja käskisid koheselt lahkuda piirkonnast.
Peatusin hetkeks, et vaadata tagasi kohale, mis oli armastava perekonna kodupaik. Kohale, kus asus naabruskonna lastele rõõmuks ehitatud lemmikloomade- ja lindude varjupaik.
Mulle lähenesid väikesed kuue või seitsme aastased poiss ja tüdruk, oma Etioopia lapsehoidjaga ja küsisid: “Wien, (kus on) Khaleda? Wien Khweldi? metta yargeoun ila Al Bayt (millal nad koju tulevad?)
“Millal nad koju tulevad?”
Võimetu rääkima, suudlesin ja paitasin vaid nende armsaid päid ja jätkasin oma teekonda.
Klaled K. Al-Hamedi on tugev, väga usklik ja saatusesse uskuv mees. Ta on kinnitanud perekonnale ja sõpradel üle kogu maailma, et ta jätkab oma tööd IOPCRi juures hoolimata oma kaotustest.
Lugupeetud perekond, rahuarmastav ja külalislahke linn, rüüstatud riik ja šokeeritud ja vihane rahvusvaheline kogukond nõuavad õigust nendelt, kes korraldasid hävingu Liibüas “kaitstes tsiviilelanikke” operatsiooni käigus “Unified Protector”. Originaal: Anatomy of a NATO War Crime
Allikas: http://minut.ee/

0 kommentaari:

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP