RAHVUSLANE

Rahvuslane

reede, 30. september 2011

Paul Keres: euroliidu JOKK-skeem

  Paul Keres

advokaat

Glikman & Partnerid
Paul Keres advokaat Glikman & Partnerid
foto: Erakogu


29.09.2011 11:09
Valitsus loodab, et täna võtab riigikogu vastu otsuse garantii andmiseks Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile (EFSF). Vähemalt praeguse kava järgi loodab valitsus riigikogult blankovolitust. Tahaks loota, et riigikogu ei tee otsust praegusest eelarvest enam kui kolmandiku äralubamiseks teadmatuse olukorras, ent vähemalt seni on kaks probleemi jäänud avaliku debatita.

Esiteks ei ole päris täpne väita, et Eesti garantii suurus on kaks miljardit eurot. Tegelikult garanteerib Eesti EFSFi kohustusi 1,995 miljardi euro ulatuses, ent see puudutab võla põhiosa. Lisaks põhiosale on garantiiga hõlmatud ka intressid. Nii võib otsuse eelnõu seletuskirja kohaselt garantii maht ulatuda 2,5 miljardi euroni.

Seni on jäänud ka avaliku tähelepanuta, et kui Eesti ei peaks mis tahes põhjusel olema võimeline täitma oma garantiikohustust, kohustub ta tasuma viivist määraga ühe kuu Euribor + 5% p.a. Seega ei räägita tegelikult kahest miljardist eurost, vaid riskistsenaariumi korral oluliselt suuremast summast. Samas tundub, et riigikogu võtab otsuse vastu, arvestades, et küllap Eestilt üle 400 miljoni euro ei nõuta.

Teiseks ei ole selgeks tehtud, et Eestil pole kohustust EFSFile garantiisid väljastada. Ainsad EFSFi poolt­ argumendid rajanevad natuke abstraktsetel loosungitel Euroopa solidaarsuse printsiibist. Selline põhimõte on aktsepteeritav, aga siin tõlgendatakse seda kontekstiväliselt ja vastuolus Euroopa Liidu aluspõhimõtetega.

Lissaboni lepingu artikli 125 kohaselt ei kanna liikmesriik vastutust ega võta enda peale teiste liikmesriikide valitsuste, võimuorganite, teiste avalik-õiguslike isikute või riigi osalusega äriühingute kohustusi. Seega ei saaks Eesti otse garanteerida (lõppastmes üle võtta) Kreeka või mis tahes muu liikmesriigi kohustusi.

Kõige küünilisem on seejuures asjaolu, et vastuolu Lissaboni lepinguga tundub olevat eelnõu autoritele selge. Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et ELi aluslepingu põhimõte, mille kohaselt liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest, ei võimaldaks euroala stabiilsuse loomiseks vajaliku raamistiku loomist. Selle probleemi ületamiseks loodi EFSFi nime kandev JOKK-skeem.

See rahastamisskeem on lühidalt järgmine. Raskustesse sattunud riiki abistatakse peamiselt EFSFi antavate sihtotstarbeliste laenudega. Selleks EFSF kas laenab raha turult või emiteerib võlakirju. Neid EFSFi kohustusi tagavad kõik euroala liikmesriigid tingimusteta ja tagasivõtmatute garantiidega.

Juhul kui abi saanud liikmesriik jätab oma kohustuse täitmata, nõuab EFSF kohustuste täitmiseks vajamineva summa sisse garantii andnud liikmesriigilt. EFSFi raamlepinguga kavandatud tehingute sisust järeldub, et ühed euroala liikmesriigid võtavad vajadusel üle teise euroala liikmesriigi kohustused, mis on vastuolus asutamislepinguga.

Selline skeem on kunstlik ja lähtub vastikust topeltmoraalist, kuna fiktiivsed õiguskujundused on Euroopa õigusruumis rangelt taunitavad. Andes keelatud õiguskujundusele teise näo, ei muutu see vähem keelatuks.

Prantsusmaa Euroopa asjade minister Pierre Lellouche avaldas juba 2010. aasta mais arvamust, et kavandatud päästepakett on vastuolus Lissaboni lepinguga. Umbes samasisuline avaldus on esitatud Soome õiguskantslerile. Sama seisukohta jagab ka osa Saksamaa prominentseid õigusteadlasi.

Tundub, et rahandus on muutumas nii pühaks kategooriaks, et selle ees peab taanduma õigusriigi peamine tunnus – riigi enda õiguskuulekus. Kui liikmesriigid leiutavad kavalaid skeeme, kuidas minna mööda Euroopa Liidu aluspõhimõtetest, siis miks peaksime uskuma, et raha eraldatakse tulevikus kindlatel ja väga rangetel tingimustel, nagu praegu, käsi südamel, lubatakse. Küllap saab uute probleemide tekkimisel ka EFSFi raamlepingu tingimusi vastavalt vajadusele vabamalt tõlgendada.
Allikas: http://www.e24.ee/580876/paul-keres-euroliidu-jokk-skeem/

Read more...

Uus tehnoloogia muudab sõjamasina infrapunast signatuuri

postitas mauri now-you-see-it osak. 11:04 29. september, 2011
sõda Syntax kirjutab: "Rootsi firma, BAE Systems, poolt arendatav tehnoloogia suudab muuta mis tahes masina infrapunajälge, kirjutab Singularity Hub. Kuusnurksete pikslitega ja tükikaupa asendatav ADAPTIV kamuflaaži süsteem võimaldab kaotada selle all oleva masina infrapunaandurite jaoks täielikult või asendada masina jälg mõne teise masina omaga.

Kuusnurksed pikslid on umbes 14cm laiad ja võimaldavad kaetava masina küljel programmeeritud mustri järgi soojenedes näidata mis tahes pilti, kasutades ka masina taha jääva keskkonna mustrit, et osa masinast vajadusel "kustutada". Ühe tüüpilise tanki kohta kulub piksleid veidi üle tuhande. ADAPTIVE teaser videost võib näha, kuidas tankist tehakse maastur. Lisaks pole probleem teha tankist lehm, rahvamass või prügikonteiner - mis iganes parajasti vaja läheb, et keskkonda sulanduda.

Tehnoloogia võimekus tagataustaga ühte sulanduda sõltub suurel määral kaugusest ja on ideaalis kolmsada kuni nelisada meetrit. Artiklis pole kahjuks täpsustatud millist kaugust täpsemalt mõeldud on.

Lisaks võib antud tehnoloogia tulevikus kasutamist leida lahinguväljal identifitseerimistunnusena omade jaoks, mis võib olla veidi diskreetsem kui signaali laialisaatmine igas ilmakaares.

"Varasemad samal printsiibil töötavad varjamisseadmed ei ole ennast ära tasunud kõrge hinna, voolutarbe ja üleliigse robustsuse tõttu," ütles BAE projektijuht Peter Sjölund. ADAPTIV süsteemis kasutatavad paneelid aga võimaldavad tugevdamist ja madalamat energiatarvet kui selle eelkäijad.

BAE Systems loodab ADAPTIVE lahinguväljavalmis saada kahe aastaga."

Allikas: http://minut.ee/

Read more...

neljapäev, 29. september 2011

Miks peab Slovakkia hääletama EFSF-i vastu



Ma olen alates 2010. aasta juulist Slovakkia parlamendi president.
Minu ametissenimetamisele eelnesid 2010. aasta parlamendivalimised, mis olid Vabaduse ja Solidaarsuse (SaS) partei jaoks, mille esimees ma olen, väga edukad (12,14%). Vabaduse ja Solidaarsuse partei kuulub nelja partei koalitsiooni ja meie ridadest on pärit sotsiaal-, majandus-, kaitse- ja kultuuriminister.
Juba valimiskampaania ajal (2010. aasta kevadel) keeldusime me osalemast esimeses Kreeka abipaketis ja me polnud ainus partei, kes oli sellisel seisukohal. Meie põhiargument oli, et see abi ei lähe mitte kreeklastele endile, vaid pankadele (kes on aastaid teeninud korralikke intresse) ning Kreeka peaks deklareerima maksevõimetust, et osast võlgadest vabaneda.
Slovakkia parlamendis õnnestus peatada osalemine esimeses Kreeka abipaketis, tänu millele me säästsime 800 miljonit eurot Slovakkia maksumaksjate raha.
Samal ajal hääletasime me päästemehhanismiga EFSF ühinemise poolt, sest seda esitleti tähtajalise päästemehhanismina, mis päästab riike, mitte panku.  Nagu nüüdseks teame, pole see EFSF-i puhul enam tõsi ja ma kahetsen, et olime toona nii heausksed. See ei ole ainus põhjus, miks SaS hääletab EFSF-i uue raamlepingu vastu.
EFSF üritab võlakriisi lahendada uute võlgadega.See on sama kui üritada tulekahju kustutada bensiiniga, ja seega on EFSF võlakriisi jaoks ebaproduktiivne lahendus.
Tähtajalise EFSF-i tagatisvõime on 250 miljardit eurot ning sellest summast on välja antud garantiisid Iirimaale ja Portugalile 71 miljardi euro ulatuses (see Suliku väide on väär, sest tegelikult on EFSF Iirimaale ja Portugalile laenanud ühtekokku 13 miljardit eurot – toim). Ülejäänud tagatiste summa on niisiis veel vaba.
Sellest piisab väiksematele riikidele, kes võivad tagatise vajajatena kõne alla tulla – Küprosele, Maltale, Belgiale ja Sloveeniale. Suurtele riikidele, nagu Hispaania ja Itaalia, ei piisa aga isegi laiendatud EFSF-i 440 miljardi euro suurusest tagatisest.
Milleks kasutatakse seda 190 lisamiljardit, mille võrra EFSF-i tagatisfondi tahetakse praeguselt 250 miljardilt 440 miljardini suurendada? Nagu ajakirjandusest teada, vajavad Euroopa pangad IMF-i analüüsi järgi ligi 200 miljardit eurot. See on see summa, mille võrra tahetakse EFSF-i garantiivõimet suurendada.
Itaalia müügu kulda
Praegu ei tohi EFSF päästa panku, kuid nüüd kavatsetava kompetentsipiiride avardamise tõttu muutuks see võimalikuks. Enne 21. juulit puudus selle kompetentsi laiendamise kohta Slovakkias igasugune informatsioon ja diskussioon.
Tasub mainida, et 12 aasta eest pidime päästma Slovakkia enda panku, milleks kulus kaheksa protsenti Slovakkia sisemajanduse kogutoodangust, ja meid ei aidanud selles keegi (see oli ka õige). Samuti saab laienenud EFSF õiguse osta riikide võlakirju, näiteks Itaalia omi. Just nii, nagu seda on teinud juba Euroopa Keskpank – ehkki see on vastuolus tema alusprintsiipidega.
Kui pidevalt mingeid reegleid rikutakse ja vastutavad poliitikud ei räägi tõtt, siis ei maksa imestada, miks turg on närviline ja usaldust napib.
Kuid tagasi Itaalia juurde. Euroopa Keskpank ostis Itaalia võlakirju, sest nende intressid olid kasvanud kuue protsendini. Kas see on õigustus? Itaalia on eelarve defitsiidi poolest (120% SKT-st) euro-alas teisel kohal, kuid ühtlasi on tal maailma riikidest suuruselt kolmandad kullavarud – 2500 tonni.
Kui mõned itaallased arvavad, et uute riigivõlakirjade intressid on liiga suured, siis tuleb kuld maha müüa. Peale selle ka mõned riigiettevõtted. Ja ennekõike peab see riik hakkama säästma.
Aga selle asemel ostab Euroopa Keskpank Itaalia võlakirju, et intresse alandada ja võimaldada Itaalial edasi võlgu elada. See on moraalne hasartmäng. Asja puhul on irooniline see, et just need inimesed, kes selle hasartmängu eest vastutavad, kurdavad usalduse kaotuse üle.
Me oleme väikesed ja vaesed
Nüüd paar sõna Slovakkiast.
Me oleme väike maa, sest meil on ainult 5,5 miljonit elanikku ja riigi SKT on 65 miljardit eurot. Me oleme ka vaene maa, sest meie keskmine palk jääb alla 800 ja keskmine pension alla 400 euro. (Eesti keskmine palk on 913 eurot ja keskmine pension 272 eurot – toim.) Seniajani puudub näiteks kiirteeühendus riigi kahe suurema linna – pealinna Bratislawa ja Košice vahel.
Samal ajal peab Slovakkia tagama EFSF-i väljastatavaid laene 7,7 miljardi euro ulatuses (see on 11,2 % meie sisemajanduse kogutoodangust). (Eesti puhul moodustaksid EFSF-i garantiid, kui intresse mitte arvestada, 12,99% SKT-st – toim.) Samal ajal tagab Saksamaa EFSF-i laene 211 miljardi euro eest ja vaid 8,2 protsendi ulatuses Saksa SKT-st. Rääkimata Luksemburgist, kes tagab EFSF-i laene 1,9 miljardi euro eest, mis moodustab Luksemburgi SKT-st 4,4 protsenti.
Need garantiid on veel ebaõiglasemad, kui arvestada riikide keskmisi palku. Saksamaal peab iga elanik vastutama 0,8 keskmise kuupalga ulatuses, Slovakkias 1,87 keskmise kuupalga ulatuses. (Eestis 1,63 keskmist kuupalka – toim.) Seda on meie kodanikele raske põhjendada.
Ehkki meil on üks euroala kehvemaid taristuid ja madalaimad palgad, peame me välja käima ühed kõige kõrgemad garantiid (keskmise palga suhtes) – et Kreeka saaks oma pensionäridele maksta neli korda kõrgemaid pensione kui meie, et Iirimaa saaks säilitada 12,5-protsendise tulumaksu ja Itaalia maksta oma parlamendiliikmetele kuni 15 000-eurost kuupalka. Rääkida sel puhul solidaarsusest (Slovakkia solidaarsusest oluliselt rikkama Itaaliaga) on loomuvastane.
Me peaksime oma kodanikele selgitama, et juhul kui meie peame hakkama teiste riikide võlgade katteks antud garantiisid kinni maksma, võib juhtuda, et nemad peavad hakkama näiteks maksma suuremat käibemaksu – selleks, et Itaalia või Kreeka saaksid säilitada meist palju kõrgema elatustaseme. Võib-olla läheks see isegi läbi, aga selleks pole mind ametisse valitud.
Kui Saksa poliitikud arvavad, et neil tuleb saata 211 miljardit eurot või võib-olla koguni kahekordne aastane maksutulu kuhugi ei-tea-kuhu, võivad nad seda teha.Aga meie ehitaksime selle raha eest meelsamini valmis kiirtee Košicesse. Meile heidetakse ette, et kui Slovakkia keeldub EFSF-ist, blokeerime me tervet euroala. See võib nii olla, kuid see pole meie süü. Kui EFSF-i loomiseks piisas 90% euroala liikmete poolthäältest, siis EFSF-i laiendamise puhul nõutakse 100% poolthääli.
Sellise surve avaldamine ei ole korrektne. Kui EFSF-i laienemiseks oleks vaja 90% poolthääli nagu asutamise puhul, ei blokeeriks Slovakkia EFSF-ile antav „ei” kedagi.
Nüüd aga on meid seatud valiku ette: kas blokeerida teisi riike (kes ilmselt ei suuda ära oodata võlakriisi lahendamiseks uute võlgade võtmist) või säästa 3,3 miljardit eurot Slovakkia maksumaks-jate raha. Pruugib mõelda oma mandaadile, et ilma igasuguse kahtluseta teada: kõne alla tuleb ainult teine alternatiiv.
Selle eest meid Brüsselis ei kiideta. Aga meie saame oma lastele puhta südametunnistusega silma vaadata.
Eesti Päevaleht avaldab Richard Suliku artikli tema isiklikul loal.
Richard Sulik (snd 1968) juhib üht neljast Slovakkia parlamendiparteist, neoli-beraalset Vabaduse ja Solidaarsuse parteid, mis paistab silma euroskeptitsismi poolest. Sulikul on parlamendi presidendina suur võimalus sekkuda parlamendi päevakorda ja EFSF-iga ühinemise eelnõu venitada. Slovakkia 2004. aasta maksureform, millega kehtestati riigis ühetaoline 19-protsendiline tulumaks, tugineb Suliku magistritööle ja reformi ajal tegutses ta Slovakkia rahandusministri Ivan Miklose erinõunikuna. 
Tõlkinud Külli-Riin Tigasson
Allikas: http://www.epl.ee/news/arvamus/miks-peab-slovakkia-haaletama-efsf-i-vastu.d?id=58747394

Read more...

#OCCUPY WALLSTREET – AMEERKA REVOLUTSIOON

Tuuli Kotka
26. september 2011

Augustis levis netiavarustes Anonymus`e üleskutse: Aitab sellest jamast! 17 september koguneme meie - 20 000 protestijat Manhattanile ja ummistab tänavad paariks kuuks.  http://www.youtube.com/watch?v=EFqYDSiLVq8

17 september kogunes netiüleskutsel tuhandeid inimesi Wallstreet`ile New Yorgis, et rahumeelselt protesteerida valitseva korra ja süsteemi vastu. Protestijad ise nimetavad end „we are the 99%“ –meie oleme see 99 % viidates teada tuntud asjaolule, et 1% elanikonnast on priviligeeritud ja õigutatud elama ülejäänud 99% arvelt. Tänavatele kogunenud on peamiselt noored, kes ei pea võimalikuks sellist orjaelu, kuid ka vanemad inimesed. Nad on vihased, et need inimesed, kelle süü läbi on süsteem korrumpeerinud, valelik ja ei teeni oma rahvast nagu ta oma aatelise jutu ja põhiseaduse järgi peaks.
Ainus meediakanal, kes kajastas sündmust samal päeval oli Russia Today. Nende uudisklipp http://www.youtube.com/watch?v=cG_TKAJyV6k
Nüüdseks on #occupy wallstreet jõudnud 10 päevani. Kuni 24-25 septembrini oli peavoolumeedia teemat täielikult ignoreerinud (Yahoo blokeeris kõik sõnumid, mis sisaldasid sõna occupywallstreet ja põhjendas seda kui tehnilist viperust.) aga kui netis leviv informatsiooni hulk kasvas, siis ei jäänud neilgi muud üle, kui teemat kajastama hakata. Asjal on ka oma konks - praeguseks on olukord kergelt juba kontrolli alt väljas, inimesi vahistatakse (ca 100), politsei kasutab vägivalda ja pisargaasi. Korraldajad rõhutavad, et tegemist on rahumeelse meeleavaldusega aga eks on keeruline rahumeelseks jääda, kui on tegemist ebaõiglase ja vägivaldse sekkumisega politsei poolt, mis loomulikult ei välista, et võis olla ka õigustatud sekkumisi. Vahistamise põhjused on erinevad nt kriidiga äärekivile kirjutamise eest arreteeriti noormees, süüdistatuna lõhkumises, pildistamise eest jne. Politseinikke on 2 tükki iga protestija kohta. Eks selline möll on Ameerika peavoolumeediale rohkem mokka mööda. Sõnumit, miks selline üritus üldse ette võeti, on seda lihtsam maha vaikida.
Youtube`i videod protestijate arreteerimistest, mõned neist on vägagi häirivad. Inimesed röögivad - The hole worls is watching! Terve maailm vaatab! Kas ikka vaatab..?
http://www.youtube.com/watch?v=EFqYDSiLVq8
http://www.youtube.com/watch?v=XP3xKpJ6Uo0&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=PGQCp7Q015Y&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=pwgUUbgwKBU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=FQ1aUGrNSD8&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=ocKKEC61Sjs jne
Videointervjuu advokaadiga
http://www.youtube.com/watch?v=UH-m0oxBsaY&feature=related
Siin on üks hea artikkel briti lehes The Guardian
http://www.guardian.co.uk/commentisfree/cifamerica/2011/sep/25/occupy-wall-street-protest?fb=optOut
#OCCUPY WALLSTREET on päris massiivne, kui arvestada ka inimesi netivõrgustikus, kes protestijatele kaasa elavad. Sellest võiks alguse saada ülemaailmne protestiakstsioon valitseva eliidi vastu. On ülim aeg vastu hakata, sest see võib olla viimane võimalus. Nii kurb kui saa ka ei ole...   Mina usun, et revolutsioon on maailmas käimas ja see võibki jääda viimaseks ponnistuseks enne, kui politseiriik meid lõplikult enda alla matab.
Ürituse ametlik koduleht: https://occupywallst.org/   artiklid, videod, intervjuud
Soovitan kindlasti vaadata:
Keith Olbermann väga hea kõne http://www.youtube.com/watch?v=EFqYDSiLVq8 
http://www.youtube.com/watch?v=s4QUePfHFQY&feature=feedlik
Ameerika revolutsiooni jätk http://occupytogether.com/
6 oktoober kavandatakse samalaadset aktsiooni Washingtonis 15 oktoober kogu maailmas.
Üks tähtis tõsiasi veel: tegelikult on meid palju – ja neid on vähe! Mitte vastupidi...

Autor: Peeter Proos
Allikas: http://prison.planet.ee/index.html

Read more...

Prantsusmaa ähvardas Iraani sõjaga

postitas mauri from-the-unusual-suspects osak. 11:57 28. september, 2011
aatomik Viimasel ajal üha naftajanulisemana esinev Prantsusmaa ähvardas eile Iraani sõjaga. Prantsuse saaik ÜRO's Gerard Araud ütles New York'is, et kui "täna ei jõuta läbirääkimisteni iraanlastega, on tugev sõjalise katsioponi risk". Veel monsieur Araud kõnest: tegemist oleks "... väga komplitseeritud operatsiooniga. Sellel oleks katastroofilised tagajärjed kogu piirkonnale." Laupäeval kutsus Iraani välisminister Ali-Akbar Salehi Euroopa Liitu tagasi läbirääkimistelaua taha, et jätkata kõnelusi tuumaprogrammi ja muude küsimuste. Pikemalt Haaretz artiklik: France: Iran risks strike if it continues to develop nuclear program
Minut jätab eufemismi "katastroofiliste tagajärgedega operatsioon" lahtimõtestamise lahkelt asjahuvilistele.
Allikas: http://minut.ee/

Read more...

HENN PõLLUAAS: Eurokriis viib Eesti pärisorjusesse

Eurotsooni võlakriisi süvenemine on näidanud, et võimuringkondade poolt naerualusteks tembeldatud euroskeptikutel ja eurole ülemineku vastastel on EL-i ja eurotsooniga kaasnevate ohtude ja kahjude suhtes olnud õigus. Lahkelt lubatud piimajõgesid ja pudrumägesid on meile vaid nuusutada antud.
See-eest oleme vaese sugulasena eurotsooni astudes sattunud hoopis teiste riikide vastutustundetu priiskamise, ülejõu elamise ja suurpankade finantsriskide kinnimaksja rolli. Ja seda kõike meie riigijuhtide eestvedamisel, kes EL-i ja eurotsooni minnes ei rääkinud poole sõnagagi võimalikest probleemidest. Lollimaks pole läinud mitte need, kes EL-ga liitumisele vastu hääletasid, nagu Lennart Meri kunagi ütles, vaid need, kes meid sinna viisid, toimuvat takka kiidavad ja õigustavad.
Nagu paljud finantsasjatundjad (ja ka siinkirjutaja) ennustasid, pole aidanud senised meetmed eurovõlakriisi peatamiseks. Pole ka ime, sest saatanat on püütud suuresti välja ajada peltsebuli endaga.
Nüüd tulid Saksa ja Prantsusmaa G20 vahendusel välja uue ulmelise strateegiaga, millega püütakse lõpetada eurotsooni kriis ühe hoobiga. Kavas on kirjutada osa Kreeka võlgadest korstnasse ja luua fond, mis tekitaks „tulemüüri“ võlakriisis olevate eurotsooni riikide Kreeka, Portugali ja Iirimaa ümber, et vältida kriisi levimist Euroopa Liidu suurtesse tegijatesse Itaaliasse ja Hispaaniasse. Sellega päästetaks ära ka Euroopa suuremad, eeskätt prantsuse ja ka saksa, pangad.
Enamik rahast uue päästeplaani finantseerimiseks tuleks Euroopa finantsstabiliseerimisfondist (EFSF). Praegu on fondi maht umbes 400 miljardit eurot, millest Eesti osa on 0,63 protsenti ehk 2,5 miljardit eurot. Plaani elluviimiseks peaks liikmesriigid aga märksa enam panustama, ostes selleks kuristiku äärel olevate Itaalia ja Hispaania rämpsvõlakirju, mida keegi ei taha. Kokku läheks see maksma kaks triljonit eurot (sic!), võib-olla rohkemgi. See võetakse loomulikult Euroopa maksumaksjate, sealhulgas eestlaste taskust. See on niivõrd suur, kaheteistkümne nulliga summa, mida tavainimesel on raske tajudagi. Kõige hullem on aga see, et nn uue plaaniga püütakse sisuliselt jätkata sama peltsebulistrateegiat, tehes seda vaid märksa suuremate summadega.
Uue kava järgi (kui osalusprotsent samaks jääb) küsitaks meilt nüüd juba 12,5 miljardit eurot ehk 194,5 miljardit krooni. Terve Eesti riigi eelarve on täna aga ainult veidi üle kuue miljardi euro. Kas tõesti peaksime ära andma kahe aasta riigieelarve suuruse summa, millele lisaks lendaksid korstnasse ka valitsuse poolt seni ostetud Kreeka võlakirjad? See annaks järsult kasvava inflatsiooni, tõusvate maksude, kasvava tööpuuduse, vähenevate sotsiaalgarantiide jne näol Eesti jätkusuutlikkusele ja arengule enneolematu ning paranematu löögi, mis paiskaks meid allakäiguspiraalile, mille tagajärgi on raske kirjeldadagi.
Kõige toimuva taustal tundub, et isegi pärisorjuse taaka oli kergem kanda kui ühtse Euroopa oma. Siis jäeti maarahvale siiski niipalju alles, et hing sees, töövõime säiliks ja laulujorugi suust kõlaks. Nüüd ei jäta uued isandad Toompea vasallide toel sedagi ja seovad lisaks kõigele ka meie lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsedki vaesusesse ja igavesse võlaorjusesse. Ainult selleks, et kaugete ja võõraste laristajate arveid ja elatustaset kinni maksta.
Juba praegu on valitsus Eesti riigireservid ära kulutanud ja EFSF-i sissemakse jaoks kavatsetakse võtta finantsturgudelt laenu, millele lisanduvad prisked intressid. Hoolimata sellest, et Põhiseadus seda ei võimalda. Solidaarsus nõudvat Eesti osalemist, kinnitavad meie riigijuhid ühest suust, pealegi olevat tegemist kasuliku investeeringuga, mis ennast ära tasub. Pole ime, sest Reformierakond eesotsas Ansipiga ei ole tänaseni aru saanud, et üleüldse mingit kriisi oleks. Nii kinnitas ta kriisi alguses 2009 ja samamoodi hiljutisel pressikonverentsil septembris 2011. Kui peaminister sellises kriisis elada soovib, siis ärgu eeldagu, et rahvas sedasama tahab.
Ilmselt pole ka teised võimuerakonnad ja riigikogulasedki, kes üha suurenevate palkade, kuluhüvitiste ja esinduskulude üle rõõmu tunnevad, saanud aru oma kõigega nõusolemise poliitika tagajärgedest. Oleme Euroopa viie rikkama riigi hulka saamise asemel eurotsooni vaeseim ja viletsaimate sotsiaalgarantiidega riik koos töötuse, galopeeriva inflatsiooni ja pidurdamatu hinnatõusuga. Selle tegelikku hinda ja tagajärgi, mida on pidanud maksma mitte poliitikud vaid üha enam püksirihma pingutavad tavalised inimesed, ei ole keegi suuteline kokku arvama. Saabuv rahvaloendus toob esile sellise poliitika ühe konkreetse tagajärje — väljarände läbi drastiliselt vähenenud rahvaarvu, mis pikas perspektiivis võib olla samaväärne demograafiline pomm, kui oli seda nõukogude okupatsioon. Uue europäästeplaaniga ühinemine saab olema veelgi hullem.
Need kaks triljonit eurot kavatsetakse välja käia vähimagi garantiita see hiljem tagasi saada, rääkimata saadavatest intressidest. Vastupidi — sarnaselt Kreeka võlakirjadele langevad ka Itaalia ja Hispaania võlakirjade väärtused robinal, mistõttu kõnealused „kasulikud investeeringud“, nagu Ligi ja Ansip EFSF-i tehinguid on iseloomustanud, on kõike muud kui kasulikud. Kuna oleme eurotsooni vaeseim riik, siis on praegu meie poolt makstav summa 2,5 miljardit majandusega võrreldes niigi suurim. Eesti poolt veel 12,5 miljardi euro laenamine ja hundikurku toppimine lisaks meile maksta jäävate sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvate intressidega poleks enam isegi mitte solidaarsuse näitamine, vaid täielik hullumeelsus.
Eesti peab ütlema sellele hullumeelsusele ei. Meie jaoks on oluliselt mõttekam, odavam ja põhjendatum lasta põhja euroliit kui iseennast nii riigi kui rahvusena. Isegi siis, kui sellele järgneb uus majanduskriis, millega meid hirmutatakse. Las seda põhjalikult ärarikutud suppi helbivad ikka need, kes selle kokku keetsid.
Autor on eesti publitsist.

See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=58644754

Read more...

kolmapäev, 28. september 2011

MATTI ILVES: HUMANISTLIKU KRISTLUSE MANIFESTI TEGELIKUD EESMÄRDID

Humanistliku kristluse manifestil (edaspidi HKM) ei ole tegelikult mingit pistmist humanismiga ja veel vähem moraaliga, sellega püütakse saavutada hoopis teisi hästi varjatud eesmärke. Liikumine tänapäevase, demokraatliku ja avatud kiriku poole on vaid selle manifesti deklaratiivne osa, mis on mõeldud selleks, et see muuta inimestele ning ühiskonnale vastuvõetavaks. Selle manifestiga tutvuge SIIN
Mõistmaks HKM eesmärke peame alustama ühiskonnast mille poole neomarksistlik Euroopa Liit liikuda soovib. Itaalia professor Roberto de Mattei kirjutab artiklis "Euroopa Liit – vahend relativismi diktatuuri teenistuses" (avaldatud: http://www.decivitate.ee/?go=index): "Maastrichti leping, mis kirjutati alla 7. veebruaril 1992, peegeldas selgelt sotsialistlikku entusiasmi „piirideta Euroopa“ suhtes. See leping kujutab endast otsustavat pööret Euroopa kontinendi ajaloos. Selle deklareeritud eesmärgiks oli iganenud nähtustena käsitletud rahvusriikide kukutamine ja tee alustamine Euroopa sotsialistliku vabariigi rajamisele. See pidi olema algatuseks sotsialismi ideaale ilma nõukogude kommunismi brutaalsete meetoditeta elluviivale üleilmsele vabariigile."
Uusmarksistid proovivad hävitada kõik traditsioonilised Euroopa kristlikud ja konservatiivsed väärtused, et siis kujundada Euroopa ja maalim nende utoopilistele eesmärkidele vastavaks.
Nüüd tuleb meil veel tutvuda lühidalt teoreetilise alusega millest HKM-i kirjutajad lähtuvad. Marksistlik filosoof H. Marcuse (elas aastatel 1889-1979) kirjutas raamatu “Repressive tolerance". See on kujunenud üheks tähtsamaks teoseks, millest HKM-i ja Uue maailmakorra ehitajad juhinduvad. Lühidalt kokkuvõetult sisaldab see järgmist: Kasuks tulevad kõik vähemused, kes aitavad lagundada senist ühiskonda. Kõikide “vaenatud” vähemuste - anarhistid, immigrandid, pederastid, lesbid jne - taotlusi tuleb soodustada, kuniks varasem ühiskonnamudel on muutunud ebakindlaks, et sellele siis suurem löök anda.
HKM-i koostajad proovivad vähendada kiriku mõju moraali ja traditsioonide toetajana; selleks kasutavad nad eriti räigeid võtteid, ka seda, et kirik loobuks Piiblis kirjapandust suurema sallivuse ettekäändel. Jah, näiteks Rootsis ja mõnes teises riigis on see juba kahjuks korda läinud.

Toon nüüd väljavõtted Eesti Kirikute Nõukogu seisukohast homoseksuaalsuse küsimuses:

Homoseksuaalsusesse suhtumine
 
Kõige üldisemas mõttes peetakse homoseksuaalsuseks kalduvust ihaleda või sugulisse vahekorda astuda omasoolise inimesega. Kuna Piibli seisukohast tuleb pidada lubamatuks mistahes seksuaalakti väljaspool mehe ja naise vahelist abielu, ei saa kristlik kirik aktsepteerida ka homoseksuaalset suhet ega käitumist. Kõik EKN liikmeskirikud, tuginedes Piibli autoriteedile, peavad ühtviisi taunitavaks nii samasooliste abielu kui ka vastava partnerlussuhte seadustamist või tunnustamist kiriku poolt aktsepteeritud kooseluvormina. Kõnealust seksuaalpraktikat käsitlevad piiblitekstid kinnitavad, et homoseksuaalsus on patt selle erinevates avaldumisvormides - sugukirena, seksuaalsuhtena ja legaalse partnerlusena.
 
Kas te ei ole lugenud,” küsis Jeesus, „et loomise algul tegi Looja inimese meheks ja naiseks; ja ütles: „Seepärast jätab mees oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks.” Nõnda ei ole nad enam kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu![4]
 
Soo – kas siis mees- või naissoo – kvaliteet on peaasjalikult seotud inimese isikulise olemasoluga: „Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.”[5] Loomine meesinimeseks ja naisinimeseks puudutab seega ennemini inimese ontoloogilist kui bioloogilist mõõdet. See näitab ilmekalt, et homoseksuaalsus ei ole lihtsalt moraali ega loomuliku või juriidilise õiguse küsimus, vaid sõna otseses mõttes eksistentsiaalne, veelgi täpsemalt väljendudes – olemasolu ja ontoloogia küsimus.
 
Loomispäraselt on mehe ja naise vahelisse abielusuhtesse kätketud jumalik õnnistus ja inimlik õnnelikkus, ja seda intiimses või reproduktiivses mõttes pärssivad kooseluvormid osutuvad Piibli järgi taunimisväärseks. EKN liikmeskirikute ühine arusaam on, et pahesid ja patte ei peaks ühiskondlikult tunnustama ega isikuvabadusega õigustama. Vastandudes ühiskonnas levivale homoseksuaalsuse heakskiitmisele ja propageerimisele, tõlgendab EKN inimõiguste võõrandamisena juhtumeid, kui traditsiooniliste heteroseksuaalsete veendumuste või nendest lähtuvate avalduste pärast hakatakse kedagi ühiskonnas marginaliseerima või diskrimineerima.[6]
Samas ei õigusta EKN ennast homoseksuaalidena määratlenud inimeste ahistamist ega nõustu katsetega eristada inimesi selleks, et neid põlgusega kohelda või häbimärgistada. Olles loodud Jumala näo järgi kuulub kõigile inimlastele nii jumalik armastusväärsus kui inimlik väärikus, sõltumata kellegi pühadusest või patususest. Piibel õpetab pattu taunima, ent patusele armastust osutama.[7]

Pauluse apostellik autoriteet
 
Kuna enamik homoseksuaalsust taunivaid kirjakohti Uues Testamendis pärineb Pauluse kirjadest, kelle apostellikku autoriteeti seati kahtluse alla juba tema enda päevil,[18] siis on nüüdisaegsedki homoliikumist pooldavad teoloogid tõstatanud küsimuse Pauluse kirjapärandi kehtivusest jumaliku korraldusena tänapäeva kristliku kiriku üle. Paulus ise tunnistas korintlastele seksuaalelu puudutavaid korraldusi andes, et tal ei pruugi olla igas konkreetses küsimuses „Issanda käsku”,[19] vaid ta räägib oma „mina” autoriteediga.[20] Kas pole võimalik, et samas kirjas peatükk varem öeldud sõnadki väljendavad lihtsalt Pauluse isiklikku ja mitte jumalikku seisukohta, et ei „lõbupoisid ega meestepilastajad ... päri Jumala riiki”?[21]
 
Ometi tuleb tõdeda, et Paulus kaitseb oma apostellikku autoriteeti nii korintlaste ees[22] kui ka mujal.[23] Kuigi ta jaatab, et seksuaalelu teatud küsimustes tal „ei ole Issanda käsku” (ehk Jeesuselt eneselt pärinevat õpetust nende küsimuste lahendamiseks), annab ta ometi „nõu nagu see, kes on saanud usaldatavaks Issanda halastuse kaudu” , kuna temalgi „on Jumala Vaim”.[24] Sama Vaimu poolt inspireerituna ja homoseksuaalsuse suhtes eitavale seisukohale asudes ei ütle apostel kusagil, et „see on minu arvamus”, vastupidi, ta taunib homoseksuaalsust kui midagi, mis „käib terve õpetuse vastu”[25] ja millest loobumata inimesed kohe kindlasti ei „päri Jumala riiki” .[26] Kirjas roomlastele õpetab Paulus kogu oma apostelliku autoriteediga, et homoseksuaalsete kalduvustega inimeste seksuaalelu on „väär”,[27] kuna „nad on Jumala tõe vahetanud vale vastu”[28] ja „on seega iseenestes saanud kätte paratamatu palga oma eksimuse eest”.[29]

Nii kui näeme, soovivad HKM-i manifesti kirjutajad, et kirik "suurema sallivuse" eesmägil loobuks, ei rohkem ega vähem, pühakirja tunnistamast. Sellise eesmärgi täitumisel muutuks meie kirik kahepalgeliseks ja poleks enam inimestele eeskujuks teel moraalse traditsioonilise eluviisi ja jumalasõna juurde, koos samasooliste laulatamise ning samasooiharate kirikuõpetajatega.
Pragu on Eesti kirikud isegi väga tolerantsed ja läinud kaasa kõigi kaasaegsete moraalist lähtuvate suundumustega.
Samuti arvan, et need nn "Humanistliku kristluse manifesti" autor(id) on väga hästi kinni makstud, sest ükski teoloog ei läheks muidu nii kiriku vastu. Selliseid juhtumeid võis kohata üksikuid vaid nõukogude ajal, mäletan, et kunagi oli TPI-s  üks "teadusliku" ateismi õppejõud, kes varem olevat olnud kirikuõpetaja.
Lõpetuseks jääb soovida meie kirikujuhtidele vaid kindlameelsust ja jõudu vastupanuks sellistele alatutele rünnakutele.

Read more...

Hiina Rahvavabariik on mängimas suurt poliitilist mängu

Hiina Rahvavabariik on mängimas suurt poliitilist mängu, millega positsioneerib ennast liidrirolli territooriumitel, mida venemaa on ajast aega pidanud oma personaalsete poliitiliste- ja majanduslike huvide hulka arvanud. Peking paiskab oma finantsvahendeid Ukraina ja Valgevene majandusse ning see peaks venemaal tõsist ärevust esile kutsuma, märgib ajaleht "Власть" (Võim). Samal ajal kui venemaa püüab kaubelda endale soodsaid positsioone nimetatud riikidega kaubeldes ning püüab neid läbirääkimistel mõjutada tugevamatesse sidemetesse venemaaga, Hiina lihtsalt tegutseb. Äsja eraldas Hiina Valgevenele sooduskrediidi 1 miljardi dollari ulatuses, kaasates sellele ka lisaks 11 miljardilise garantii, mis selgelt näitab Hiina tungimist riigi majandusse. Selline asjade seis sunnib venemaad, kes on harjunud nii Ukraina kui Valgevenega rääkima ultimatiivses toonis, minema järeleandmistele, et püüda oma mõju neis riikides säilitada.
Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

teisipäev, 27. september 2011

Aasmäe: 2 miljardit eurot kirjutame korstnasse ja seda me enam ei näe

Aasmäe: 2 miljardit eurot kirjutame korstnasse ja seda me enam ei näe
Tiit Blaat / Eesti Ekspress
Majandusgeograafi Hardo Aasmäe sõnul näeme Euroopa stabiilsusfondi makstavat raha nagu oma kõrvu – tagasi me seda ei saa ja jutt, et sellega päästame Kreekat, on jama.
“Kreeka ei huvita Euroopat tervikuna. See on teatud mõttes poliitiline silmakirjalikkus, kuid peamine probleem on selles, kuidas päästa Prantsuse ja Saksa panku, kes pärast seda, kui Kreeka läks üle eurole, asusid agressiivselt sinna laenama ja nüüd on olukord, et nad ei saa oma laene kätte,” vahendab Aasmäe sõnu Õhtuleht.“Prantsuse võimud ei saa öelda oma rahvale, et meie pangad läksid ahneks Kreekasse laenamisel ja tõmbame nüüd püksirihmad koomale ja päästame oma pangad ära. Prantslased on ju kohe tänaval, autod on kummuli ja politseijaoskonnad hakkavad põlema,” ütleb Aasmäe, et räägitakse üldisest huvist, aga tegelikult ei ole Eestil võita mitte midagi.”
Aasmäele jääb arusaamatuks, miks Eesti valitsus on nõus kinni maksma kreeklaste majanduse, aga miljardit krooni VEB fondi sertifikaatide omanikele (Eesti ettevõtted, kelle varad iseseisvumisel Vene panka jäid) ei maksta: “Eesti inimestel hakkab tekkima tunne, et kärped ja enesepiirangud on sõelaga vee kandmine.”

Allikas: Õhtuleht

See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=58590242

Read more...

Venemaa soovib eurotsoonile laenu anda

postitas Pampa võõra-võla osak. 9:12 27. september, 2011
raha ja äri Tundmatu Sõdur kirjutab: "Venemaa rahandusminister Kudrin on teatanud, et Venemaa sooviks osaleda eurotsooni EFSF päästefondis. Kudrini teatel oleks eurovõlakirjadesse investeerimine hea investeering - sellega kaoksid ära investeerimisriskid eurotsooni "halbadesse riikidesse" ning Venemaa saaks investeerida eurotsooni kui tervikusse , madalama riskiga. Eurotsoonile kui tervikule laenu andmine võimaldaks tema sõnul Venemaa investeerimisportfelli laiendada ning oleks ühtlasi piisavalt madala riskiga investeering Venemaa jaoks.EFSF Bonds Will Enable Russia to Buy EU Debt, Kudrin Tells RT"
Allikas: http://minut.ee/

Read more...

esmaspäev, 26. september 2011

VEIKO RÄMMEL: AVALIK KIRI PROUA IVI ANNA MASSOLE

On üllatav, kui inimene, kes enda sõnul ei ole ei Kiriku liige; ega ei ole ka kristlane võtab; sõna Kiriku teemal. See on pehmelt öeldes ebamoraalne. Kuid just nii käitub tuntud naisõiguslane ja Diplomaatia peatoimetaja Ivi Anna Masso.
Ivi Anna Masso sõnul üllatasid teda reaktsioonid lõppeval nädalal avaldatud humanistliku kristluse manifestile, milles inimesed väljendasid oma sallimatust ja viha, ning mis on tema sõnul hirmutav ja kurb. „Mind on üllatanud pigem reaktsioonid sellele - see on päris õudne,“ tunnistas Masso Vikerraadio saates „Rahva teenrid“. „Homofoobia, sallimatus ja viha on hirmutav ja kurb. See on väga ebakristlik.“
Vabandust proua, kuid kuskohast Teie teate, mis on kristlik? Omaette probleem on Ivi Anna Massol ka sildistamisega. Sõna „homofoobia“ on sõnasõnalt hirm (haiglaslik) homode ees! Julgen laiale maailmale kinnitada, et mina isiklikult, kui nende (homode) inimsusevastase ideoloogia järjekindlamaid vastaseid, neid ei karda. Sallimatu olen aga küll ja mitte ükski jõud siin ilmas, ega ka ajupesu, mida teostavad Ivi Anna Masso taolised „õiguslased“, ega ka riiklik sund ei saa mind panna sallima loomuvastasust. Täpselt samamoodi ei salli ma ka murdvarast, kes minu koju sisse murrab, pedofiili ega vägistajat ja neid on palju keda ma ei salli. See on minu otsus, proua ülisallivuslane. Ja nii demokraatia, kui ka loomuõiguse vaatevinklist on see ka minu õigus! Millise õigusega Teie, pr.Masso, mind ja minusuguseid hukka mõistate ning sildistate? Kes andis Teile selle õiguse?
Veel tahaksin küsida, mis Teid hirmutab? Kas Eesti rahva eluterve suhtumine või hoopis on Teil suur hirm, et uusvasakpoolset kõike sallivus ideoloogiat ei õnnestu Eesti ühiskonnas ja Kirikus juurutada? Seega ei õnnestu murda eestlase konservatiivsust (alalhoidlikkust) ja ühiskonda lammutada.
Seda Te kardate, olen täiesti veendunud, sellest ka see paaniline hirmukisa ja vahkviha konservatiivide (alalhoidlike) vastu!
Ka mina olen kurb ja ka mind hirmutab, et olete oma inimsusvastase ideoloogia võrku jõudnud või suutnud püüda niivõrd palju meie väikese rahva liikmeid.
Te tegelete otseselt Eesti rahva hävitamisega!
Üks kiriku muutumise lakmuspaber on Masso sõnul ka naiskirikuõpetajad. „Soomes pigem lastakse lahti see kirikutegelane, kes ei ole tolerantne naisjutlustaja vastu, kui et lastakse tal lahti lasta naiskirikuõpetajaid,“ kirjeldas ta. Masso nentis, et paraku on meil Eestis tolerantsed löögi all.
Te eksite proua Masso, Te eksite ülirängalt. Eesti oli Põhjamaades esimene (täpsemalt EELK), kes hakkas ordineerima naisõpetajaid. Esimene oli Laine Villenthal aastal 1967. Sellel ajal ei olnud Skandinaavias ega ka maailmas veel märkigi naiste kantslisse lubamisest, väheste eranditega muidugi.
Muidugi ei tea ma, kas Teie viga tekstis johtus olematutest faktiteadmistest või lihtsalt soovist lajatada kaikaga, nagu tõelisele naisõiguslasele kohane. Tunnistage siiski, et astusite kahe jalaga suurde plekkämbrisse.
EELK ordineerib pidevalt naisõpetajaid ja niipalju, kui tean, on neid igas praostkonnas rohkem, kui üks. Ka käesoleval aastal hiljuti ordineeriti Triin Käpp preestriks (täpsemalt preestrinnaks) ja määrati Tartu Ülikooli Jaani Koguduse abiõpetajaks.
Ja miks peaks Kirik üldse muutuma Teie soovitud suunas? Kiriku ülesanne on olla usu, traditsioonide ja moraali valvur ning hoidja. Just seda tööd peab Kirik tegema. Olgu mainitud, täna esineb EELK selles rollis veel kahjuks nõrgalt.
Eestis ei ole löögi all tolerastid (ülisallivuslased), otse vastupidi, löögi all on traditsionalistid, konservatiivid, alalhoidlikud, teisitimõtlejad. Võite ise valida, milline sõna Teile rohkem meeldib, mõte jääb ikka samaks. Meid ei lasta suurde meediasse, meie petitsioone ei avaldata, meid sildistatakse jne. Meie ainuke väljund on sotsiaal- ning alternatiivmeedia. See tendents on tõeliselt hirmutav ja kurb! Tegu on demokraatia hävitamisega ja teekonnaga „vaikivasse ajastusse“!
Masso sõnul on kurjust palju. „Minu meelest on Eesti sõnavabadus väga lai ja ma olen endiselt seda meelt, et Eesti avalik ruum on väga vaba,“ kõneles Masso. „See vabadus paraku ulatub ka sinna, et sõimamine on aktsepteeritav.“
Proua, Te ei tea või ei soovi teada ka seda, mis on kurjus? Kurjus on ka see, kui Teie, tegelikult vähemus ühiskonnas, kuid võimude ideoloogiale lähedalseisev vähemus, surub oma vaateid peale enamusele ühiskonnast. On ju teada erinevate küsitluste põhjal, et Eestis on enamus inimesi homoabielude ja muude pervessuste vastu, ometi juurutate seda võimude (valitsuse) toel ning psühholoogilise sõja võtetega.
Ma soovin veel mainida, et vaadates Jaan Lahe avaldatud petitsiooni kommentaariumi, siis sõimamisega ja sildistamisega tegelevad seal eeskätt anonüümsed sallivuslased, sama ka traditsioonilise perekonna kaitseks avaldatud petitsiooni kommentaariumis. Kõik traditsionalistid, oma rõhuvas enamuses, esinevad oma kodanikunimede all.
Tunnistage endale vähemalt pr.Masso, võtsite kaika, et lajatada, kuid see lajatas Teile endale vasta pead!
Märkus: Ka seda teksti ignoreeriti riigitruu meedia poolt!
Allikas: http://usk-lootus-armastus.blogspot.com/

Read more...

MATTI ILVES: KREEKLASTEST


Kui vaadata antiikseid Kreeka skulptuure, siis on raske tänapäeva kreeklasi pidada nende kangelaste, filosoofide, lääneliku kultuuri ja ühiskonna loojateks. Keeklased on kas täielikult mandunud, või on siis muistne tsivilisatsioonilooja rahvas välja rännanud.
Nüüdsetes kreeklastes ei ole säilinud Kreeka linnriikide elanikele omast individualismi, paljud neist on kommunismi ja sotsialismi pooldavad, kes ei ole üldse minevikus elanud rahva väärilised. Kreeka on Euroopa häbiplekk. Tegelikult on  kogu E Liidus võimatu nüüd rääkida traditsioonilisest kristlikust euroopalikust kultuurist, see on määratud liberaaldemokraatia tingimustes hääbuma ja võib-olla kustub ka kogu õhtumaine tsivilisatsioon.
Samas ei saa me unustada Kreeka kuusurikast ajalugu, toon nüüd väljavõtte Robert Cowely raamatust "Läinuks ajalugu teisiti":
"Ajaloos on vähe hetki, mil nii palju oleks otsustatud nii väese aja jooksul, naga kreeklaste ja pärslaste vahel toimunud merelahingus Salamise saare juures aastal 480 eKr. Salamis oli rohkem kui lihtsalt lahing. See oli ülim vastasseis Ida ja Lääne vahel, mis võis vallandada mis tahes tulevikustsenaariumi. Pärslastest oleks võinud saada peamine jõud, mis püüdnuks tõkestada kreeka individualismi levikut, Vahemere idaosa teised despootliku võimuga monarhiad oleksid neid aga ilmselt tagant õhutanud. Nagu osutab Viktor Davis Hanson, puudusid teiste Vahemere kultuuride sõnavaras kreeka sõnad "vabadus" ja "kodanik".
Sõjalistest operatsioonidest rääkides võiks Pärsia valitseja Xerxsese poolt ette võetud oma mastaapsuse, ettevalmistuste pikaajalisuse ja planeerimise keerukuse poolest võrrelda Võitmatu Armada rünnakuga või dessandiga Normandiasse. Xerxsese sõjakäik, mis kulmineerus Salamise lahinguga, osutus viimaseks võimaluseks lämmatada mahasurumatu Lääne kultuur. "Kui Fortuna oleks soosinud neid, keda oli rohkem, oleksime me sel päeval võitmud," ütleb sõnumitooja Xerxsese emale Aischylose Pärslastes.
Tõepoolest, ükski Pärsia kuningas ei tõstnud oma jalga enam Kreeka pinnale ja järgnenud 2 000 jooksul ei saanud ükski idamaine valitseja pidada kreekat oma valduseks."

Pilt 3: Lääne päästja, riigimees ja väejuht Themistokeles

Read more...

Pirukas piruka vastu

Pühapaev, 25 september 2011 14:47 Pirukas piruka vastu. Venemaa täidab oma lubaduse ning seab mikroriigi Tuvalu'ga sisse diplomaatilised suhted.
Tuvalu on Vaikses ookeanis (Polüneesias) asuv pisiriik, millel on ca 11 000 elanikku. Tuvalu juhid võtsid mõned päevad tagasi vastu otsuse tunnustada Georgia separaatpiirkondi L.Osseetiat ja Abhaasiat iseseisvate riikidena, mistõttu tänulik venemaa teeb nüüd omapoolse vastukingituse ning loob Tuvaluga diplomaatilised suhted. Sellest teatas täna vene välisministeeriumi netipeegeldus.
Tuvalu on viies riik, kes on tunnustanud Georgia provintse iseseisvate riikidena. Varasemalt on seda teinud venemaa, Nauru, Venezuela ja Nikaragua.
Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

pühapäev, 25. september 2011

TERRA88.COM: Elagu perasident Ahmadinejad!




Elagu president Ahmadinejad!

Maha Iisrael oma holokausti-valedega ning Euroopa Liit ja USA, kes neid juudi valesid levitavad!
Iga negatiivne uudis Euroopa Liidu ja USA - ennekõike nende majanduse - kohta rõõmustab meid!

Read more...

VIDEO: Itaalia märulipolitsei & Liibüa põgenikud

video

Read more...

laupäev, 24. september 2011

Appi, venelasi röövitakse!

                                Vastulöök ajalehele "Moskovski Komsomolets Estonia"

  Soomes on vist lahti läinud Jätkusõda II. Vähemalt sellise mulje on jätnud vene meedia viimaste uudiste valguses, millest nähtub, et Soome rahvuslased (sic!) on alustanud aktiivset pealetungi vene asustuspesade hävitamiseks.

Vene meedia lööb lokku selle peale, et väidetavalt on Soomes alanud pogrommid venelaste vastu. Just nimelt pogrommid, ei midagi vähemat. Ja pogromme venelaste suhtes teostavat soome rahvuslased. Portaal Dni.ru, viitega tuntud vene infoportaalile Вести.Ru, teavitab venemaa üldsust, et soome rahvuslased hävitavad ja purustavad venelaste kodusid Soomes.

Portaali teateil on viimasel ajal märgatavalt suurenenud rünnakud korterite, majade ja suvilate vastu, milliseid kasutavad/omavad venelased. Väidetavalt rahvuslaste pogromme on täheldatud Imatras ja Lappeenrantas. Samuti olevat kannatada saanud kümned korterid ja suvemajad Ruokolahtis ning Joutsenos.

Kurdetakse ka, et padukapitalistliku Soome politsei pole "loomulikult" ühtegi kahjurit kätte saanud. Aga, et tegude kordasaatjad on rahvuslased, seda teab vene meedia kindlasti. Rahvuslaste tegevusena hinnatakse toimunut seetõttu, et löögi alla olevat sattunud vaid eranditult venelaste vara ning kuritööd on toime pandud ühtse käekirjaga - elamine röövitakse paljaks ning seinad plätserdatakse seejärel kokku punase värviga. Samas tunnistab vene portaal, et (kahjuks?) pole ükski Soome rahvuslik organisatsioon tunnistanud oma vastutust nende tegude eest.

Imatra linnajuhid eitavad venelaste vastu suunatud tegevust, kasvõi ainuüksi seetõttu, et nad olevat linnale kasulikud ja soomlased teavad seda. Samas väidavad ajakirjanikud, et paljud soomlased on rahulolematud venelaste käitumiste ning hoiakute suhtes. Venelased (turistid) olevat üleoleva ja ülbe hoiakuga ning peavad end tihti üleval agressiivselt.

Muuhulgas väidab portaal, et Imatra on venelaste jaoks kõige ohtlikum linn Soomes.

BHR
Allikas: http://bhr.balanss.ee/

Read more...

Tuleviku droonid – automatiseeritud veretöö

Toimetas Peeter Proos
Vanglaplaneet.ee
23, september 2011

Rõõmus Washington Posti artikkel algab kirjeldusega sellest, kuidas ühel kenal sügisõhtul tõusid Fort Benningi sõjaväebaasist õhku kaks mudellennuki-suurust õhusõidukit ja alustasid u. 3 km kõrgusel tiirutades oranžide, roheliste ja siniste sihtmärkide otsimist.

Pilootideta ja automatiseeritud lennukid on omapäi taevasse jäetud, ilma igasuguse inimesepoolse juhtimiseta.
20 minutit hiljem on üks lennukitest pardakaamera abil avastanud sihtmärgi ja teavitab sellest ka teist õhusõidukit, mis samuti kohale lendab, et oma sensoritega värviline objekt üle „vaadata“. Edasi antakse info juba maapeale, mehitamata autole, et ka see saaks objektist korraliku ülevaate.
Selline on ettekujutus tulevikusõjast Ameerika moodi: aeg kui droonid jahivad, tuvastavad ja tapavad vaenlasi ning otsuseid teeb tarkvara, mitte enam inimene ise.
Demonstratsioonis kasutatud tarkvara väljatöötaja, Georgia teadlane Charles E. Pippin ütleb, et näites kasutatud sihtmärgid olid küll lihtsad, aga kui tõsiseks mölluks läheb ja sellised droone on vaja kümnete kaupa juhtida, siis ei jõua inimene seda kõike hoomata.
Demonstratsioonis näitatu oli kõigest vundament, mida arendatakse edasi, kuni droonid suudavad inimesi näotuvastuse või muu tarkvara abil tuvastada. Kui kinnitus on saadud võib droon sihtmärgi raketi abil tappa.
Allikas

Read more...

Kui etteotsa valitakse …

Peaminister Andrus Ansip jätkab vanas, pigem vaimuhaige juttu meenutavas rütmis ehk kuulutab endiselt, et vaesus ja majanduslik ebavõrdsus on Eestis vähenev trend.
“Viimased trendid, kui me võrdleme selle aasta esimest poolaastat möödunud aasta esimese poolaastaga, kinnitavad seda, et ka absoluutses vaesuses elavate inimeste arv väheneb,” teatas Ansip riigikogu infotunnis.
Samal ajal on reaalpalk olnud languses juba kolmandat aastat rääkimata muudest faktidest, mis Ansipi reaalsustaju kaotamisest tingitud väiteid ei toeta.
Samal ajal, kui toimetulekutoetusi ei tõsteta, päästekomandosi sulgetakse ja õpetajate palku samuti ei tõsteta, on tõusmas riigiahnurite palk parlamendis järjekordselt.
Eestlane teenib aga edasi …
Allikas: http://staap02.wordpress.com/

Read more...

reede, 23. september 2011

MATTI ILVES: "PIDUPÄEVAKS"


"Postimees" kirjutab täna: "Eestis tähistatakse rahvuste päeva 24. septembril. 2011. aastal toimuvad rahvuste päeva üritused Tallinnas, Narvas ja Jõhvis. Põhjalikum info www.etnoweb.ee."
Samuti teatas Vikerraadio uhkusega, et Eesti on küll rahvusriik, aga siin elab meeldivalt palju rahvuseid.
2000. aasta rahvaloendusel loendati Eestis 142 rahvuse esindajaid, kusjuures eelmisel, 1989. aasta loendusel oli eri rahvusi 121 ja seega on lisandunud tervelt 21 rahvust.
Aga nüüd, E Liidu viljastavates tingimustes toimuval rahvaloendusel on oodata veelgi rõõmustavamat sõnumit, kindlasti on siin elavate rahvuste arv kasvanud tublisti üle 150. Samal ajal on Eestist lahkunud üle 100 000. eestlase ja tõenäoliselt oleme 20. aasta pärast vähemusrahvus oma põlisel kodumaal.
Eesti nimetamine rahvusriigiks, tingimustes, kus meil pole õieti iseseisvat riikigi, lugege SIIT ja SIIT, on lihtsalt inimeste lihtlabane petmine.

Read more...

MEIE KIRIK: INIMNÄOLISE RISTIUSU MANIFESTIST

Allolev praost Veiko Vihuri lugu kõneleb ise piisavalt hästi, seega kommentaare ei vaja.

Koguja Kroonik

Meie Kirik

"Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga."
(Augsburgi Usutunnistus)
ARVAMUS: Inimnäolise ristiusu manifestist
Autor: Veiko Vihuri
reede, 23 september 2011
Lõppeva nädala jututeemaks nii kirikuringkondades kui ilmalikus meedias on olnud niinimetatud humanistliku kristluse manifest. Eesti Kirikute Nõukogule ja Eestis tegutsevatele kirikutele ning kogudustele adresseeritud pöördumise koostaja teoloogiadoktor Jaan Lahe selgitas 21. septembril ETV hommikuprogrammis, et manifest on algus pikemale protsessile, milleks on liikumine tänapäevase, demokraatliku ja avatud kiriku poole.
Liikumine tänapäevase, avatud ja demokraatliku kiriku eest?
Olles paarkümmend aastat teeninud EELK-s tegevvaimulikuna pean ütlema, et ma pole seni koguduseliikmetelt (eriti neilt, kes regulaarselt kirikus käivad) kuulnud vähimatki selle kohta, et kirik on liiga autoritaarne, ebademokraatlik, suletud ja tõrjuv. Vahest pole nad oma õigustest teadlikud, leppides sellega, mida minevikunostalgias elav autoritaarne pastor ütleb ja käsib?
Kirikuinimesed ei aja taga mingeid kujutletavaid või tegelikke õigusi. Tavalised koguduseliikmed püüavad elada kristlikku elu, võitlevad paljude kiusatustega, tahavad kasvada usus, muretsevad oma abikaasa, laste või lastelaste pärast, soovivad raskusi ja muresid kogedes eestpalvet. Mitte keegi pole mulle kurtma tulnud, et neile surutakse kirikus midagi peale või et neid ahistatakse ja diskrimineeritakse. Loomulikult on erinevatel inimestel oma arvamus paljude asjade kohta, mida kirikus tehakse, kuid vaevalt et keegi peab vajalikuks kiriku-uuendamist ette võtta riigi, ühiskonna, meedia ja teatud vähemusgruppide abiga.
Ma pole midagi kuulnud ka sellest, et kiriku uksel esitatakse küsimusi siseneja elukutse, hariduse, parteilise kuuluvuse, mineviku, harrastuste, seksuaalse orientatsiooni jne kohta. Patutunnistusega on kutsutud ühinema kõik, igale kahetsejale kuulutatakse Kristuse käsul pattude andeksandmist. Pühakirja – kui valusalt selle sõnad meid vahel ka ei tabaks – loetakse ühtviisi kõigile. Armulaual toob vaimulik esile terve koguduse tänu Jumala rohke armu eest: „[Me] täname Sind, et oled arvanud meid vääriliseks Sinu palge ees seisma ja Sind teenima.“
Kirik on elav osadus, kus usklikke valitseb ja lohutab Jumala Sõna ja kus sakramentide abil vahendatakse osasaamist Kristuse valmistatud päästest. See osaduskond elab Pühas Vaimus, kes tegutseb nii Sõna kui sakramentide kaudu. Julgen arvata, et tõsise meelega kristlased ei otsi kirikust humanismi, vaid ehtsat vaimulikku tuge, et elada ja käia koos Kristusega.
Te tunnete nad ära nende viljast
Meeldib või mitte, kuid EELK on protestantliku kirikliku ühendusena olnud küllaltki avatud, demokraatlik, õpetuse koha pealt mitte liiga range ega järjekindel, arvamuste paljusust salliv. Üks internetikülastaja leidis manifesti juurde lisatud kommentaaris koguni, et „EELK ei suuda kedagi liigset süüd tundma panna ja humanismivaeguse all ei kannata.“
Asjad, mida vähemalt mõned manifesti toetajad näivad pahaks panevat – kirikukogu deklaratsioon homosuhetest, mõnede kirikukogu liikmete arupärimised Usuteaduse Instituudi küsimuses – on igati kirikusisese demokraatia osa, pealegi on need altpoolt tulnud initsiatiivid, mitte „autoritaarse“ kirikuvalitsuse initsieeritud. Ah jaa, ilmselt selle kohta avatud demokraatiat taotlevas manifestis öeldaksegi: „Peame kahetsusväärseks, et üks osa vaimulikke üritab selliseid ristiusukäsitlusi suruda peale kõigile kiriku liikmetele, püüdes hävitada arvamuste mitmekesisust kirikus.“
Kui aga suur osa manifestis sisalduvatest mõtetest ja soovidest on vähemalt EELK puhul juba ammune tegelikkus, siis jääb vaid küsida, mida lahtisest uksest sissemurdmisega tegelikult taotletakse. Jääb mulje, et tegemist on lihtlabase (kiriku)poliitilise võitlusega oma arusaamade läbisurumiseks ja teistsuguste (fundamentalismiks tembeldatud) seisukohtade tõrjumiseks, kasutades selleks ka ilmaliku meedia abi. Pole üllatav, et „vaba ajakirjandus“ on kirikureformi teema tänulikult üles võtnud.
Tänapäevase, avatud, inimlähedase ja demokraatliku kiriku eeskujudena nimetatakse vahel Põhjamaade luterlikke kirikuid, kus manifestis kirjeldatud suund on aastakümnete jooksul valitsevaks muutunud. Jeesus õpetas: puud tuntakse tema viljast. Kas need kirikud on vaimulikus mõttes kandnud häid vilju? Me kuuleme pigem sellest, kuidas n-ö humanistlike väärtuste nimel on neis kujundatud absurdilähedane, paranoiline õhkkond, kus inimesed kardavad oma usulisi veendumusi väljendada, ning kuidas teisitimõtlejaid (st traditsioonilistel seisukohtadel olijad) kõrvaldatakse ametist ja mõnel juhul antakse koguni kohtu alla. Kardetavasti ongi see inimnäolise kristluse tegelik pale.
Kelle huvides?
Üks manifesti pooldajatest märkis, et iga allakirjutanu toetab seda omal põhjusel, oma kogemustest lähtuvalt. Tõenäoliselt see nii ongi. Jaan Lahe ütles ETV-s, et manifestiga algatatud liikumise eesmärk ei ole muuta ristiusu põhisisu ning kirik ei peaks kõiges ühiskonnaga kaasa minema.
Millegipärast on manifestile toetust avaldanute hulgas siiski neid, kes ilmselt tahaksid muuta ristiusu põhiarusaamu. Näiteks teatas endine Riigikogu liige Nelli Kalikova Postimehe vahendusel, et ta ei ole „süvausklik“, kuid toetab manifesti geikristlaste tagakiusamise tõttu. „Selline tagakiusamine, kus mõni jäi ametist ilma, ei sobi Eesti demokraatlikku ühiskonda, eriti kui tahame olla eesrindlik riik,“ leidis Kalikova.
Ja miks küll ei pane imestama, et allakirjutanute hulgast võib leida üsna mitmeid erinevus rikastab-mõttelaadi kandjaid? See sunnib küsima, kelle huvide eest manifestandid viimselt seisavad, sõltumata sellest, millised ühe või teise allakirjutanu motiivid ka poleks.
Ajakirjanik Toivo Tänavsuu kirjutas portaalis Delfi: „Eile välja käidud “humanistliku kristluse manifesti” tegelik eesmärk ei ole uuendada kirikut. See on tavapärane mäss Jumala ja tema autoriteedi vastu. Jõudu katsuvad kaks kanget – loodu ja Looja“ (vt siit). Nende otsekoheste sõnadega võiks selle teema lõpetadagi. Inimnäolisel kristlusel on vaevalt midagi paremat pakkuda kui sellel päästval usul, mida tunnistasid, kuulutasid ja õpetasid apostlid ning mida Kirikus on põlvest põlve edasi antud. 
________________________
Inimnäolise ristusu manifestiga seoses on tegu katsega kallutada ka kirik kõrvale ristiusu põhiväärtustest ja allutada see moraalitule liberaaldemokraatiale. Katse lõhkuda üks ühiskonna veel säilinud moraalsuse põhitala on lihtsalt häbiväärne.
M.I.

Read more...

neljapäev, 22. september 2011

Imeliit paiskamas suurde vaesusesse

ELi konkurentsivolinik Joaquin Almunia tunnistas, et arvatust rohkem panku võivad peagi vajada rekapitaliseerimist, sest euroala võlakriis on kardetust suuremaid kahjusi põhjustanud.
Tänase seisuga on Kreekast leviv viirus levinud Itaaliasse ja Hispaaniasse. Itaalia on seadnud eesmärgiks saavutada eelarve tasakaal 2013.aastaks, mis saab protestide saatel raske olema riigis, kus juba pikki aastaid olnud praktiliselt olematu majanduskasv ja puudub nägemus sellest, mis selle taas kasvule veaks.
Saksamaa investorid näevad tulevikku praegu pea sama süngetes toonides nagu enam kui kaks aastat tagasi, kui lagunes Lehman Brothers, näitas Euroopa majandusuuringute keskuse koostatav ZEW indeks, mis omakorda tekitas kerge languse ka börsidel.
Enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides, võeti euro kasutusele valijate toetuseta ehk ei viidud läbi rahvahääletust. Eeldati, et küll valijad seda uut raha armastama hakkavad, kui näevad oma õuel uut, justkui pilvedest saabunud rikkust. Seda jama lubati ka Eestis valijatele, kuigi iga vähegi kaine isik selle ümber lükkas.
Hiljutine uuring näitas, et saksa valijad on tüdinenud euro toetamisest ja see paneb ka poliitikud surve alla, sest valimiskaotus terendab.
Eurorealistid, keda agaralt kohati isegi natsideks tembeldati ja, kes algusest peale ühisraha loomise vastu olid, ennustasid seda hävingut ette. Nende argumendid on tänaseni väärt kuulamismaterjal mõistmaks, mis ilmselt järgmisena juhtub.
Juhid nagu Euroopa Komisjoni juht José Manuel Barroso raiskavad aga veel aega, nõudes eurovõlakirjade taolisi lahendusi. Selle reaalsuseks saamiseks tuleb rääkida läbi uus Euroopa lepe, siis saavutada selle ratifitseerimine 27 riigis.
Täna on hoogu maha võtmas ka Eesti peamiste kaubanduspartnerriikide majandused nagu Rootsi ja Soome.
„Olukord on äärmiselt ebakindel,“ ütles Rootsi rahandusminister Anders Borg. Olgu, kuidas on, saab eurokesega veel piinarikkaid aastaid näha. Kõik, et multikultide unelm saaks koos teatud kliki ärihuvidega püsida.
Selle valguses on veel eriti kahetsusväärne, et EV nukuvalitsus on võtnud vastu otsuse visata tuulde 1,995 miljardit eurot imeliidu tarvis ja, mis tuleb eesti maksumaksjal tagasi teenida ning seda tuleb tulevaste põlvede arvelt.
Vaatamata rahakaotusele hindab 67 protsenti Eestis küsitletutest, et Euroopa Liidu liikmesusel on nende riigi majandusele pigem positiivne efekt ja seega võib arvata, et asuvad telereklaami peale kollaseid valima.
Allikad: ap3, NSB, E24, Economic Times
Allikas: http://staap02.wordpress.com/

Read more...

USA sõdurid: Afganistani sõda pole võidetav

postitas mauri tähtis-pole-võit-vaid-osavõtt osak. 12:13 21. september, 2011
sõda Tundmatu Sõduri AK-47 täristab: "Daily Mail kirjutab, et alla poole USA sõduritest usub, et Afganistani sõda on võidetav. The Military Times poolt läbi viidud uuringu järgi usub vastas alla poole USA sõduritest , et Afganistani sõda on "väga tõenäoliselt" või "üsna tõenöoliselt" võidetav. Alles 2007. aastal oli 75% samadele küsimustele vastanutest arvamusel, et sõda on võidetav. Võitu uskujate arv oli veelgi väiksem nende USA armeelaste seas, kes on ise olnud Afganistanis teenimas."
Allikas: http://minut.ee/

Read more...

VEIKO RÄMMEL: KAS VASTUPANU ON TÕESTI LÕPPENUD?


On tore ja igati kiiduväärt, et meil selline päev on ning võõrvõimule vastupanijaid mäletatakse ja mälestatakse.

Kahjuks aga ei saa vastupanu lõppenuks lugeda. Nagu siis hävitas eestlasi ja eestlust punavõim nii teeb seda täna täpipealt samamoodi vasakpoolne eurovõim. Midagi ei ole muutunud, dialektika nagu õpetasid marksistid! Siiski erinevus on, tookord tehti seda hävitades meid füüsiliselt, nüüd kasutatakse ajupesu ja psühholoogilise sõja tehnikaid. Mõjub paremini muide. Me olemegi juba suures enamuses vaimselt tapetud ja muudetud suures enamuses võimetuks osutama vastupanu. Nõukogude võim häbimärgistas teisitimõtlejaid, kellest vast kuulsamad on Mart Niklus, Enn Tarto ja Tiit Madisson, levitades nende kohta otsest valet ja kuulujutte, soovides masside silmis hävitada nende renomeed. Täna toimib samamoodi eurovõim, vaatamata juttudele demokraatiast, siiski ei lasta teisitimõtlejaid ka täna meediasse.

Kuid, peab märkima, siis minevikus ei suutnud punavõim teisitimõtlejaid murda. Vast mälestusväärsem on märter Jüri Kukk. Samamoodi ei suuda seda ka purupunane eurovõim. Lõpetades Lehola Lembitu sõnadega: "Kuni siin maal on elus veel põlvepikkune poisike, kes suudab mõõka tõsta, seni me ei alistu!"

Piltuudis: Tallinnas tähistatakse vastupanuvõitluse päeva

22.09.2011 09:13
Täna hommikul asetasid kaitseminister Mart Laar ja Eesti üliõpilasorganisatsioonide esindajad pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile, tähistamaks riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse päeva.
Keskpäeval peetakse samas Eesti Memento Liidu korraldatud kõnekoosolekut ning õhtul algusega kell 20 tähistavad üliõpilased päeva ühise laulmise ja kontserdiga, kus astub üles Taavi Peterson.
1944. aasta septembri lõpupäevil ei suutnud Saksa okupatsioonijõud Tallinnas võimu enam hoida. 19. septembril 1944 nimetas peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots põhiseaduse kohaselt ametisse Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse eesotsas Otto Tiefiga, Pika Hermanni tornitipus lehvis sini-must-valge. Nõukogude liikursuurtükid vallutasid 22. septembril 1944 aga Tallinna ning Otto Tiefi valitsuse päevad Eesti pealinnas olid läbi saanud.
Toimetas Merje Pors
___________________
Marksistlikust EL-u võimust lugege lisaks ka siit: http://rahvuslane.blogspot.com/2011/07/matti-ilves-euroopa-liit-rahvaste-ja.html  
M.I.

Read more...

kolmapäev, 21. september 2011

Meedia kultuuri (või kultuurituse) kujundajana

Malle Pärn - 13.09.2011

Antud tekst sai esmalt ettekantud 2003. aastal EELK Usuteaduse Instituudis. Praegu on teksti sõnum aga aktuaalsem kui kunagi varem.

Täpsustan ettekandes kasutatavad olulisimad mõisted "Võõrsõnade leksikoni" järgi:

  • “Kultuur – kitsamas mõttes on ühiskonna vaimse elu vormide kogum, mis avaldub ta hariduses ning kasvatuses, teaduses, filosoofias, kunstis, kõlbelistes ning ühiskondliku suhtlemise tavades ja vastavais asutustes.
  • Kultuurne – tähendab kõrgel kultuuritasemel olev, kõrge kultuuriga ühiskonnale või kultuuriinimesele omane, haritud.”

Kui kultuurne on meie kultuur, tahaksin küsida.

Loomulik oleks, et igasugune areng toimuks madalamalt astmelt kõrgemale.

Inimene ilmselt ei ole loomulik olend, ega allu loodusseadustele. Inimene võib areneda kõrgemalt astmelt madalamale. Või areneb ta mingi aja kõrgemale ja siis hüppab või veeretab ennast tükk maad tagasi allapoole.

Inimene on mõjutatav. Suures osas valib ta ise, millel ta laseb ennast mõjutada. Ka haridusest võtab arukas inimene vastu vaid selle, mis tema loomusega harmoneerub, mis tema vaimule kasu toob, ja heidab kõrvale selle, mis tema arengut – vaimu või hinge kahjustab. Ent inimühiskond loob endale, paraku igavesti, teatud totalitaarsed ideed ja müüdid, mis moodustavad niiöelda “valitseva kultuurikihistuse” ja mõjutavad vähemalt suurt hulka inimesi.

Toon paar väikest näidet. Vist oli see mingi hommikutelevisioon, kus noor saatejuht vestles striptiistariga, ilmselgesti temasse suhtudes nagu üks moodne kompleksivaba meesterahvas ikka suhtub. Saatejuht tegi ju vaba valiku, ta oleks võinud stuudiosse kutsuda ka rahvatantsija – ent see ei oleks tekitanud kõmu, ehkki vestlus oleks kindlasti olnud huvitavam. Striptiis on kunst, jäi sellest intervjuust kõlama, ja kellele see ei meeldi, peab tegema oma suhtumistes korrektuurid.

Minu arvamust see ei muuda, ent mida mõtleb 12-aastane tüdruk, kes seda saadet vaatab, ja kellele teleekraani kaudu tuntuks saanud kena noormees kindlasti suuremaks autoriteediks on kui näiteks mina?

Teine meessaatejuht, kelle elukäik on näidanud, et eetika ja isegi seadused talle eriti midagi ei tähenda, püüdis oma jutusaates vaatajate “eelarvamusi” nihutada pornograafia ja vaimsete hälvete suhtes. Loodan väga, et ta seda ei suutnud, sest kurb on, kui üks “kultuuritegija” peab kultuuri eelarvamuseks.

Need on kurvad näited meedia poolt kättenäidatud suundadest. Juba võib näha ka selle mõju vilju.

Maalehe ajakirjanik Anneli Sihvart küsis noorte arvamusi prostitutsiooni kohta. Selgub, et noored peavad prostituudi ametit üsna normaalseks ametiks, tuues argumendiks: “Aga meedias ju kõneldakse sellest nii palju, prostituudid ise on esinenud ja öelnud, et see on tore töö!”

Meedia võim rahva üle on tohutu – võiks vist koguni öelda, et meedia on meie praeguse aja kroonimata kuningas. Meedia loob meile tegelikult võltsmaailma mingite müütide ja kangelastega, mis suuresti kujundavad noorte inimeste mõttemaailma ja maailmavaadet, eluhoiakuid ja hinnanguid. See võltsmaailm on suuresti vägivaldne, primitiivne, väiklane, egoistlik. Arukaks peetakse selles maailmas inimest, kes oskab teisi inimesi oma huvides kavalasti ära kasutada. Pidevalt punutakse seal mingeid rumalaid intriige.

Tiiu Kuurme kirjutab 25. oktoobri Sirbis: “Paljude inimeste elu põhihäälestus seisab täna koos vastakatest tunnetest. Uute võimalustega kaasneb hirm ja nõutus. Miski, mis kord oli väärtus, näib kaduvat käest. Üheks niisuguse häälestuse tootjaks on enesele kõike lubav meedia, mida me enam ei valitse.”

Kärt Hellermaa kirjutab 23. jaanuari Postimehes:

“Meedia on inimese senise väärtussüsteemi kergekäeliselt ümber paisanud, nihutanud oluliselt tema arusaamisi heast ja kurjast, tugevusest ja nõrkusest. Meedia sisendab tarbijale, et headuse, hoolivuse ja omakasupüüdmatuse asemele on tõusnud ahnus, rumalus, himurus, kadedus ja edevus, sest need omadused aitavad tänases ühiskonnas edu saavutada.”

Veel: “Tuleks teadmiseks võtta, et turuühiskond vajabki hingeliselt tasakaalustamata inimest. Madala enesehinnanguga isikut on hõlpsam maheda jutuga ära petta, saata ta kahtlasevõitu naudingute jahil amokki jooksma.”

Televisioon, arvuti ja internet on ühest küljest imelised leiutised. Teisest küljest on inimene nii rumal, et ta ka kõige imelisemad leiutised oskab ära mürgitada. Alati tekib mingi rühm kasuahneid tegelasi, kes hakkavad neid tarvitama inimese inimlikkuse hävitamiseks.

Kultuur ei saa olla ebaeetiline. Eetika on kultuuri mõõt. Kui meedia on ebaeetiline, siis on tema mõju kultuurile hävitav.

Kultuur tähendab ka lugupidamist. Teistest inimestest, ja eelkõige iseendast. See ongi meie ajastu kõige kohutavam probleem, et me ei oska enam iseendast lugu pidada. Me õpime häbenema oma tegelikke väärtusi, või peidame nad ära, surume kuhugi tahaplaanile. Kultuur vajab kaitset, ka poliitilist, kui vaja.

Tunnistagem: neid nn avaliku elu tegelasi pole just palju, kes praegu julgevad labasuse vastu välja astuda. Kõik tahavad näidata ennast kangesti tolerantsetena ja kompleksivabadena. Justnagu oleks see mingi tarkuse tunnus. Tegelik tarkus on seal, kus osatakse vahet teha, mille suhtes inimene võib olla tolerantne ja mille suhtes mitte.

Hullumajas ei saa kehtestada demokraatiat, sest siis pääsevad võimule hullud ja hakkavad ravima meedikuid. Diagnoosi tohib patsiendile panna arst, mitte teine patsient. Tolerantsus ei tähenda seda, et arst tunnistab vaimuhaige terveks.

Mati Hint kirjutab viimases “Elu kirjas”:

“Kollakas ajakirjandus ei täida ühtki ajakirjanduse põhiülesannet – informeerida ja valgustada, uurida ja tuua päevavalgele ühiskonnale olulisi asju. Kollakas ajakirjandus asendab osavalt kõik need ülesanded tühisusega, jättes veel mulje, et lugedes või pilte vaadates on midagi olulist teada saadud. Kollase ajakirjanduse peale pole õieti põhjust pahane olla. Pole ju mõtet prostituudi peale pahandada, et ta oma ametit harrastab. See on tema valik või elutingimuste sund. Kui aga karmi moraali jutlustavad nn korralikud inimesed sama mentaliteediga elavad, siis on tegemist silmakirjatsemisega. Eesti nn kvaliteetajalehendus on minemas seda teed.”

Heakene küll: me nimetame tabloide kollaseks ajakirjanduseks. Ent meil on olemas ka oma kollane raadio ja kollane televisioon, ja kollane internet. Ja kahjuks kipuvad need noortele suuremat mõju avaldama kui kultuurne osa meediast. Sest viimane nõuab mingit eelharidust, mingit vaimset kaasahelisemist, ent tühise loba ja lärmi poolt vaimselt laisaks tehtud noor ei viitsi ega oska millessegi tõsisemasse süveneda.

Tundub, et praegu on kommertsraadiod omandanud meie teismeliste meeltes nende õpetajatest kõrgema koha ja suurema autoriteedi, sest nad on nendega samal tasemel ega ärrita neid mingite üleskutsetega ega nõudmistega sellelt tasemelt kriipsuvõrdki kõrgemale tõusma. Nad kinnitavad noorele arenematule inimesehakatisele, et tal ei olegi vaja vaimselt areneda, et just niisuguse mõistmatu, lärmaka, tühise ja pretensioonika putukana on ta kõige vastuvõetavam oma uuele autoriteedile.

Sellel “pahal” nõukogude ajal oli meil palju lastesaateid. Nüüd ei ole lastesaateid mitte ühegi raadiojaama saatekavas. Me ei taha raisata raha sellele, et oleks keegi, kellel me lubaksime eetri kaudu usalduslikult, hellalt, sõbralikult, mõistlikult kõnelda lapsega, kes on halastamatult jäetud omapead keset kommertsraadiote vastutustundetu loba- ja lärmilevitajate omavahelise konkurentsi võitlusvälja.

Meie põhiseaduse kõige olulisem punkt ütleb, et igaühel on õigus elule. Mida see tähendab? Kuna me ilmselt oleme unustanud, mida tähendab elu, siis tuleks seda punkti täiendada: Igaühel on õigus inimväärsele elule. Praegu võib seda punkti mõista nii, et ka prügimäel elava inimese esmane põhiseaduslik õigus on meil riiklikult tagatud, sest temalt elu ju otseselt ära ei võeta. Inimväärne see elu aga ometi ei ole. See, mis on normaalne ja loomulik rotile, ei ole normaalne ja loomulik inimesele.

Inimese ja kogu eluslooduse eksistentsi aluseks on elutahe – eluspüsimine, ellujäämine. Inimene on mõistusega olend, inimese käes on kõige rohkem võimalusi elu hävitada, seega inimene peaks olema vastutav oma tegude eest, vastutav ka muu maailma eest.

Kultuur peaks toetama inimese elutahet, peaks inimese elu elamisväärsemaks tegema, kultuur peaks olema inimlike väärtuste kandja ja kaitsja, mitte nende mõnitaja ega hävitaja!

Üks punkt meie põhiseaduses ütleb, et kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda. Kuidas meie meedia sellesse punktisse suhtub? Ja veel: Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Ja veel: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.

Keskkond ei ole mitte ainult loodus meie ümber. Sotsiaalse keskkonna ja vaimse keskkonna puhtus on niisama oluline kui loodusliku keskkonna puhtus. Sotsiaalse keskkonna moodustab inimühiskond oma sotsiaalses ülesehituses, vaimse keskkonna kõik see vaimne õhustik, milles see inimühiskond elab ja omavahel suhtleb.

Meedia kuulub vaimsesse keskkonda, ta ei saasta õhku ega vett, vaid seda nähtamatut sfääri, mida hingavad sisse meie hing ja vaim. Just vaimne keskkond kujundab meid inimestena – kas headeks, ilusateks, terveteks, õiglasteks, mõistlikeks, arenevateks, tugevateks, õnnelikeks – või halbadeks, õelateks, kadedateks, jõuetuteks, vägivaldseteks, õnnetuteks, rahuldamatuteks, agressiivseteks, mõistmatuteks.

Vastavalt sellele kujuneb ka meie ühiskond, ja riik.

Meedia on kahtlemata ühiskonna peegeldus, ent ta taastoodab ja võimendab seda, mida ta vahendab. Iga vahendaja teeb valikud, mida ta vahendab. Ja need valikud peegeldavad omakorda valiku tegijat. Meedia on rohkem selle tegijate kui selle tarbijate nägu.

Tiiu Kuurme kirjutab 25. oktoobri Sirbis:

“Neil Postmani järgi vastab virtuaalmeedia üldine häälestatus 12-aastase meelelaadile. Maailm antakse tükkidena, lihtsustatud kujul, seosteta, ärritava ja steriilsena. Hoiakud muutuvad kaalutlevatest intuitiivsteks ja emotsionaalseteks, kõigel on vaatemängu-struktuur, tõsiasjade asemel pakutakse iidoleid, näidatakse lapsemeelseid täiskasvanuid, kes ei võta tõsiselt tööd, ei kasvata lapsi, ei tee plaane, ei hari ennast. Lapsed minetavad kindlustunde, et täiskasvanud suudavad kontrollida ja organiseerida maailma ning talitseda oma vägivaldseid instinkte. Siit ka täiskasvanute autoriteedi kadumine. Paljude kultuurikriitikute väitel on toimumas negatiivne areng – laskumine saavutatud tsivilisatsiooni astmetelt totalitaarsesse kultuuritusse TV- ühiskonda.”

1. veebruari Arter avaldas sümpaatse arutelu pealkirja all “Soodom ja Gomorra igasse kodusse”. Mihkel Raud ütleb seal: “Eesti telekanalid on kõige vabameelsemad terves maailmas, sest meil kehtiv käsitlus sõnavabadusest on omamoodi äraspidine.”

Talle vastab telekanali juht Jüri Pihel: “Ega telekanal ei tee väga palju televisiooni. Seda teeb suurelt jaolt vaataja ja suuremalt jaolt kommertstelevisiooni reklaamiandja.”

Kurb, kui telekanali töötajad, eesotsas juhiga, ei tunneta oma võimu ja sellega kaasnevat vastutust.

Juba pikka aega on vaataja soove ettekäändeks toodud, kui tegijad ei ole suutelised pakkuma kultuurset hea kvaliteediga loomingut. Seda on öeldud nii bulvarikirjanduse õigustamiseks, ajakirjanduse prahistumise vabandamiseks, kui ka televisiooni, teatri ja kino vägivalla-seksi-kultuse põhjendamiseks.

Tammsaare kirjutab artiklis “Rahvas ja teater”, aastal 1938: “Üheksateistkümnenda aastasaja teisel poolel kinnitab keegi Inglise teatri kohta, et “näidendil on seda suurem menu, mida enam ta kõditab rahva madalaid instinkte”.

Kirjanik pole ometi selle väitega nõus ning jätkab:

“Rahva maitse kaitsja võib põhjendatult öelda: eksite, kui arvate, et rahvas armastab teatris eelkõige madalate, loomalike instinktide kõdi. Rahvas vajab erutust, meeleliigutust, elamusi - see on peaasi. Et kõrgemate tundmuste tõlgitsemine, usutavaks tegemine, eluliselt lähedale toomine on palju raskem kui madalamate loomusundide kõditamine, siis käib see niihästi näitekirjanikul kui ka teatril sagedasti üle jõu. Nad suudavad nõutavalt kujutada ainult lihtsat, algelist, madalat. Aga sellest oma saamatusest järeldusi teha rahva maitse kohta on ehk vähemalt teatud määralgi õigustamata.” (Valitud artiklid, Tln 1976, lk.468-469)

Teises artiklis kirjutab Tammsaare halva kirjanduse mõjust lugejaile, eriti noortele. Ta ei julge kindel olla, et hea kirjandus inimest niisama suuresti mõjutada suudab. Ta toob paralleeli kehalise puhtuse ja mustusega. Inimene võib küll viibida puhtas keskkonnas, aga ilma teadliku hoolitsuseta, ainult keskkonna puhtusest, ei saa ta puhtamaks. Räpane, must, suitsune ja tolmune ümbrus aga määrib igaühe ära, ükskõik kui hästi me ennast seal ka puhtana püüaksime hoida. Niisamuti pole võimalik – eriti noorsool – lugeda raamatuid, milles kujutatakse ehedalt, ahvatlevalt ja põhjalikult kõikvõimalikke inimlikke pahesid – julmust toorust, õelust, kurikavalust, vägivalda, madalaid instinkte, labasust, roppust – ilma, et see meie mõttemaailma ja eluhoiakuid ei mõjutaks. (“Ilukirjanduse tähtsusest tänapäeval” 1936)

Voldemar Kuljus ütleb: “Sopakirjandus oleks otsekui alkohol: karske ja harjumatu organism oksendab ta iseendast välja – nii sündsustunde kui ajujõuga. On iseasi, kui organism enam ei protesteeri, vaid juba nõuab alkoholi.”

Need mõtted võiksid midagi õpetada ka meediale.

Meie ajakirjanduse kaks põhilist kuritegu on:

1. Valeinformatsiooni, kohati koguni rumala laimu publitseerimine, enamasti ilma asjatundliku, tasakaalustava kommentaarita. Kui laimu ohver või keegi, kes teda kaitsta soovib, on kirjutanud ja läkitanud ajalehele kommentaari, ja ajaleht seda ei avalda, siis on tegemist pahatahtliku erapoolikusega ja sõnavabaduse piiramisega.

Me peame ükskord ometi aru saama: sõnavabadus ei tähenda vabadust ropendada, üksteist avalikult sõimata ega laimujutte publitseerida. See on põhiseaduses keelatud, sest see solvab iga korraliku inimese väärikust.

Avalik laim peaks olema keelatud ka sellepärast, et see jääb igal juhul mingil määral laimatut määrima. Sest nii mõnigi lugeja võib lugeda ainult seda lehte, kus seda inimest on laimatud. Ja mitte igaüks ei oska vahet teha vale ja tõe vahel.

2. Inimlike ja ühiskondlike ebaväärtuste või koguni pahede liigne esiletõstmine ja propageerimine, ning lugejale deformeeritud maailmapildi edastamine.

Ja loomulikult siia juurde ka metsapuude tohutu raiskamine tühise loba trükkimiseks. Päevalehed võiksid olla maksimaalselt kaheksaleheküljelised, ja ilma suurte värviliste piltideta.

Lugejale kahjulike valede publitseerimine võrdub mürgi jagamisega toidu asemel.

Tõsi on see, et teadja inimese maailmavaadet rumalad valed rikkuda ei saa. Ent suurem osa inimesi on üsna kergesti manipuleeritavad. Kui ajakirjanduses aina korratakse seda, et inimkonna parima osa poolt paljude sajandite jooksul ehitatud kultuur on vaid tülikas ja lapsik müüt, mis piirab loomuliku inimese vabadusi, siis hakkab ta seda viimaks uskuma.

Meedia ei tohi kaubitseda vaimsete narkootikumidega.

Kultuuriinimese ülesandeks peaks olema kaitsta ka neid inimesi, kes ise oma hinge ja vaimu kaitsta ei oska.

On üks lastelaul, mis hoiatab last, et ta ei vaataks ega kuulaks kõike, mida maailm talle pakub vaadata ja kuulata. Sest kõik, mida me vaatame ja kuulame, mõjutab meid. Ja kui me selle ka vastu võtame, siis me lasemegi ennast kujundada mingite vastutustundetute rahajahtijate mudeleid mööda.

Inimene peab ennast hoidma ja kaitsma. Inimene ei tohi ennast käest ära anda. Sest iseendaga tuleb meil elada elu lõpuni, ja me ei tea, kui palju on kellelegi antud eluaastaid. Kui me oma vaimu laseme ära risustada, ja hinge ära rüvetada, siis on meie pikad eluaastad äärmiselt igavad ja tühjad.

Kultuur tähendab mõistlikke piiranguid, arukaid kompromisse inimeste vastandlike vabaduste vahel. Kultuur õpetab inimesi valima õigeid eelistusi, ja loobuma vabadustest, mis inimese hävingusse viivad. Kultuur õpetab inimest ka vastutama oma vabaduse eest.

Täielik, piiranguteta vabadus, uputab kultuuri. Ilma kultuurita hukkub ühiskond.

Demokraatia on teoreetiliselt kena ja mõistlik riigisüsteem, niisama nagu sotsialismgi. Ent me ei suuda kumbagi teostada, sest mõlemad on võimalikud vaid täiskasvanud, mõistlike ja haritud inimeste ühiskonnakorralduses. Homo sapiens kui liik oma suurimas osas ei ole selle tasemeni arenenud.

Väidan, et rumaluse ja labasuse pealetung meedias ja reklaamis on vaimne vägivald. See halvab kultuurse inimese elutahet, sest maailm tema ümber muutub inetuks, ebasõbralikuks ja labaseks, vaimne keskkond ei ole enam elamisväärne. Eriti raske on see siis, kui pole väljundit, kus oma protesti avaldada. Sest meie ajakirjanduses mõistlik sõnavabadus ei toimi.

Nagu te isegi aru saite, ei ole see ettekanne mingi põhjalik meediaülevaade ega analüüs.

Rõhutan, et kõigis meie meediavormides on palju suurepäraseid kultuuriehitajaid, kellest ma väga lugu pean, ent minu tänane ettekanne tahab tähelepanu juhtida neile ohtlikele tendentsidele, mis nendegi inimeste hea töö ähvardab tühjaks teha.
Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=643

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP