RAHVUSLANE

Rahvuslane

kolmapäev, 22. veebruar 2017

Mures eesti rahva püsimajäämise pärast

Mõtlen et siia sõbralisti on tulnud hästi palju inimesi viimasel ajal juurde, selle pärast et nad on mures, Eesti pärast. Neil ei meeldi mugavuspagulased, nad on mures eesti rahva püsimajäämise pärast ja elamisviiside säilumise pärast. Nii minagi - seega panin kooskõlastades teiste lasterikastega kokku, minu meelest väga olulise asja Lasterikaste - nimelt lasterikaste perede positiivse programmi. Lugege ja mõelge kaasa - viige need mõtted oma valdadesse ja püüame need tööle rakendada.

Rikka Eesti eest, ehk Positiivne programm Lasterikastele peredele.

On selge, et paljulapselised pered on meie riigi jõud ja varandus, Iive muutub positiivseks, kui meile lisandub peresid, kus kasvab kolm või enam last. Eesti rahvas ja kultuur aga saavad kesta vaid siis, kui suudame end rahvana taastoota. Tänane Reaalsus aga on see, et lasterikasteste perede arv on vähenemas . Miks, arvata võib, aga tegelikult oleks vaja teha korralik küsitlus, ehk koguni põhjalik uurimustöö välja selgitamaks millised tegurid reaalselt aitaks suurperedel toime tulla , elukvaliteeti luua ja hoida, ning soodustaks selliste perede juurdekasvu .
Olles ise nelja lapse ema, MTÜ Saaremaa Lasterikaste Perede Ühenduse liige ja samas ka sotsiaalteaduste magister, näen võimalusi näiteks sellistes asjades :

Suurte perede argipäevas on palju asju teistmoodi kui väiksematel. Nendele peaks õppima tähelepanu pöörama ka riigi tasandil. Näiteks: lähiaastatel võeti vastu liiklusohutuse tagamiseks seadus, mille kohaselt ei tohi enam autos last sülle võtta. Ohutuse tagamiseks on see muidugi oluline, samas aga paneb pere kuhu sünnib neljas laps automaatselt olukorda, kus tuleb peresse soetada tavalise sõiduvahendi asemel rohkem kui 5 kohaline sõiduvahend . See aga võib olla niigi väikesest perest keerulisemas toimetulekumaatriksis olevale perele väga raske, majanduslikku olukorda kahjustav, või suisa võimatu. Mis omakorda võib piirata pere liikuvust vanemate võrdseid võimalusi jne. Seega, pöörates tähelepanu ainüksi sellele väiksele seigale ja tehes arvestatavaid maksusoodustusi, või luues toetusmehhanismi , saab lahendada erakordselt suure probleemi lasterikaste perede jaoks. Kaaluda võiks selle sidumist näiteks hetkel juba toimiva KREDEX süsteemiga.

Lasterikaste perede majandusliku olukorra muudaks oluliselt kergemaks, kui lasteaia kohatasu seataks vastavusse lasteaias käivate laste arvust. Perel, kellel on sündinud lapsed umbes aastase vahega, maksavad, lasteaia kohatasuks ebamõistlikult suure osa pere eelarvest. Mõistlik oleks vähendada teise lapse kohatasu 50% võrra ning kolmas laps tasust vabastada.
Üks oluline asi, mida võiks riiklikult ajada on lasterikaste perede (tegelikult tuleb see muidugi kõigile kasuks) toitumisnõustamine. Lasterikkad pered peavad sageli lihtsalt olemasolevaga toime tulema. Hea, kui perel on võimalus toitu ise kasvatada, või omada abilisi, sugulasi, kelle kaudu seda saab. Kuid on ka peresid, kes ostavad toitu enamasti kauplustest ja peavad sageli tegema vaid soodsamaid valikuid. Mis paraku seisnevad sageli allahinnatud (parim enne, või koguni kõlblik kuni möödas) või lihtsalt kehvema toiteväärtusega toitude valimises olude sunnil. Oma tööpraktikas olen aga ka selgelt näinud ja mõistnud et sageli ei olegi pere mitte kõige parem toitumus tingitud raha puudumisest, vaid toiduvalmistaja kurnatuses ning teadmiste vähesuses. Info ja nõustamine on vajalik ja võimalik ka sellel teemal – tõenäoliselt ei oleks selle korraldamine riiklikul tasandil ka väga kulukas, lihtsalt seda oleks vaid vaja teadvustada ning sellega tegeleda.

Samuti on vajalik professionaalsel tasemel suhtenõustamine.
Nüüd kus paljulapseliste perede toetusrahad tõusevad avaldatakse sageli arvamust et mis te enam virisete te saate ju raha. Tegelikult aga see vaid leevendab ja aitab nö kinni taguda juba tekkinud haavu (Saab parandada lagunenud hambaid näiteks. jne) Kuid see summa ei ole siiski lahendus kõige jaoks.
Järgmiseks oluliseks sammuks peaks olema piirkondlike organisatsioonide palgalised töökohad. Ja seda nii loomulikul moel tekkinud lasterikaste perede, kui ka igat sorti kärgperede ja asendusperede puhul.
Eesmärk on igasse maakonda saada üks palgaline töötaja, kes teeks tasu eest seda tööd, mida hetkel teeb kohalik piirkondlik juhatus. Praegu tehakse seda vabatahtlikult (Lasterikka) pere ja põhitöö kõrvalt, töökoormus on suur, millega kaasneb läbipõlemine, voolavus, süsteemi nõrkus jms. Hetkel tuleb iga kuu umbes 60-80 h vabatahtliku töötundi juhatuse liikmete kohta, lisaks on veel abistamas hulk teisi inimesi.

Loodavad töökohad aitaksid lasterikastele peredele suunatud tööd teha sihipäraselt, mis toetaks perede igapäevast toimetulekut ja tugistruktuuri loomist, mis toetab liikmeskonna põhivajadusi.
Oma roll oleks sellel kindlasti ka hetkel riigis lonkavas lähisuhte vägivalla tugiisikute rahastamise süsteemis. Mida võiks toetada ja täita selle kaudu kui võrgustiku puuduvat lüli. Mis tunneks , märkaks ning mida usaldataks.

Väga oluline oleks tagada seda tööd tegevatele inimestele, üle eesti, tasuta supervisioon riiklikul tasandil, mis võimaldaks kaasatud spetsialisti abil nii muresid lahendada kui ka osaleda pidevas reaalses ajakohases õppeprotsessis meie enda –mitte vaid välismaalt tulnud praktikas.

Veel üks oluline valukoht paljulapselistele peredele, mis vajab lahendust on Laste huviringid - eesmärk on saada lisarahastust huvialaringide rahastamisse. Liit on seda aastaid teinud, kuid rahaline maht on väike võrreldes perede vajadustega. On selge see et suures peres kõikidele lastele huviharideuse tagamine on perele väga raske ja väiksemate peredega ebavõrdne katsumus.

Seistes Lasterikaste perede eest seisame terve , targa ja elujõulise, RIKKA EESTI EEST.

Allikas: Maria Kaljuste, Facebook

Read more...

Rahvusliku taassünni nimel: Eestis jagatakse nüüd piinariistu patrullpolitseinikele

Jagame täiesti teadlikult ühte vana artiklit aastast 2008. Seda sellepärast, et nüüd on valitsus otsustanud jagada elektrišokirelvi patrullpolitseinikele. Ka siis oli see teema jutuks ja meedias peeti selle üle isegi väikest viisi dialoogi. Tollal jäi otsus vastu võtmata.

Nüüd on täiesti vaikselt otsus vastu võetud, dialoogi pole peetud vajalikuks, nagu demokraatlikus riigis kombeks on :)
Arvestades tänast üleüldist olukorda, kus end "vabaks maailmaks" pidavad riigid ja ka Eesti riigiaparaat on muutumas järjest kontrollivamaks, tsentraliseeritumaks ja repressiivsemaks ning inimõiguste kaitse ja demokraatia on teinud ja tegemas kiiret vähikäiku.

Tuleb seda uudist pidada äärmiselt ohtlikuks märgiks meie tuleviku suhtes.
* kui kumminui jätab sulle sinika, siis elektrišoki kasutamine tapab nõrgema tervisega inimese
* Nõrgema tervisega inimesed pole kuidagi teiste seast ära tuntavad ja võivad mäsu piirkonda jääda juhuslikult.
* ÜRO on eletrišoki relva kuulutanud piinariistaks ning sellega kauplemine peaks olema ebaseaduslik.
http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=18840962

Allikas: Facebook

Read more...

Venelased leidsid üles Rootsi ja Malmö

Pärast USA president Donald Trumpi kriitilisi märkusi Rootsi ja Rootsi sisserännupoliitika aadressil, leidsid venelased üles nii Rootsi kui Malmö.

https://www.1tv.ru/news/2017-02-19/320204-kriminalnaya_volna_nakryla_shvedskiy_gorod_malme_posle_togo_kak_gorod_stal_priyutom_dlya_tseloy_armii_bezhentsev

Matti Ilvese blogile koostas Jaan Hatto

Read more...

teisipäev, 21. veebruar 2017

"Räägime asjast" 19.02.2017


Allikas: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-19022017/

 

Read more...

Jüri Lina: Mida Eesti ajakirjandus pelgab?

Raamat enesetsensuurist Eestis!

Mõni aasta tagasi võis Eestis kirjutada millest tahes. Need ajad on paraku möödas.
Eesti praegune olukord teeb mõtlevatele inimestele muret, sest võimule tulnud endised kommunistid on oluliselt hakanud piirama sõnavabadust. Mart Niklus on sunnitud taas saatma oma kirjutisi välismaale. Ajakirjandus kardab taas võimu.
   Et Eestis esineb vabatahtlikku tsensuuri, kinnitas ka kirjanik Jaan Kross, esinedes 6. veebruaril 1996 Rootsi TV-s. Endine peaminister Mart Laar nentis veebruaris 1996 ajakirjas “Eesti Aeg” muu hulgas: “Neil, kelle suud tollal kinni löödi, lüüakse ka praegu.” Üks ohvritest on taas Jüri Lina, sest tema kriitilisi kirjutisi ei taheta Eestis enam avaldada. Nõnda juhtus ka kevadel 1975, mil võimul olid kommunistid, kes praegu on justkui värvi muutnud.>
See ilmuski publitsist Jüri Lina paljastav eestikeelne raamat

“Mida Eesti ajakirjandus pelgab?”

Kogumik sisaldab Jüri Lina kirjutisi, mis on jäetud Eestis avaldamata. Selle raamatu põhjal selgub täielikult, keda ja mida Eesti ajakirjandus pelgab.

Väljavõte Jüri Lina raamatust “Mida Eesti ajakirjandus pelgab?”

PÕHIVÄÄRTUSTE KRIISIST
  
 Eesti ühiskonna arengut takistab endiselt põhiväärtuste kriis. Palju asju tehakse endises vaimus, justkui poleks midagi erilist juhtunudki. Kurjus esineb nüüd teistes varjatud vormides. Moraalsel varingul pole vist mingeid piire.
   Ettevõtteid riisutakse päise päeva ajal. Valitsus vaatab kõike rahulikult pealt. Mõistagi esineb majanduskuritegevust ka Rootsis, kuigi mitte säärases ulatuses. Ometi pidas “Dagens Nyheter” vajalikuks 13. veebruaril 1993 avaldada passiivseid poliitikuid kritiseeriva artikli pealkirjaga “Mahhinatsioonid ja pettus ohustavad demokraatiat”. Eestis ei lase riisumine demokraatial õieti välja kujunedagi. Valitsusele see ilmselt sobib. Ei takistata isegi venelasi, kes Läänest tulnud abisaadetisi Tallinnas Kadaka turul maha parseldavad, kriminaalsetest eestlastest rääkimata. Leidub isegi kirikuõpetajaid, kes on kõrvaldanud välismaalt saabunud toetust, müües selle enda tasku huvides maha. 

Stockholmis on varguste ja salakaubavedamise eest kohtu alla antud piinlikult rohkesti kodueestlasi. Ühe Tallinna kooli naismetoodik, kes Stockholmi-sõidul vargana tabati, imestas ka ise oma languse üle, ent tähendas: “Kes teab, ehk olen ma tulevikus võimeline ka tapma!” Üks teine kodueestlasest vargapoiss ajas kõik nõukogude võimu kaela, minetades täielikult inimväärikuse ja isikliku vastutustunde. Leidub ka eestlasi, kes tulevad Rootsi vanglasse kurjategijate eest turvalisust otsima.
   Riigikogu on muutunud lausa tsirkuseareeniks, kui kasutada Mart Nikluse väljendit ühest kirjast käesolevate ridade autorile. Riigireeturid ja kommunismiehitajad ei pruugi karta mingit vastutusele võtmist juriidiliste kuritegude eest, mida nad pool sajandit kestnud okupatsioonireÓiimi vältel eesti rahva kallal korda saatsid. Moraalse pankroti eriliseks kehastuseks on Edgar Savisaar ja Co. Sääraste inimeste austamine selgitab ka asjaolu, et kompromisse otsitakse koguni kurjategijatega.
Endised t?ekistid mõnulevad uutel positsioonidel. Oli tõesti kentsakas nentida, et “desovetiseerimistki” juhendas nõunikuna tegutsenud endine KGB major Advig Kiris ja teised temasugused. Säherdusi “desovetiseerimisnähtusigi” ei julge ajakirjandus käsitleda.
  
 Moraalse languse ilmekaks näiteks oli ka teatud arstide osalemine KGB sõiduvees. Lugesin hämmastusega 1993. aasta 27. jaanuari “Eesti Ajas” avaldatud kirjutisest “Suudlused professori saabastele”, et dissidentide psüühilise seisundi väljaselgitamisel oli võtmeküsimuseks asjaolu, kas uuritav tundis Jüri Lina või mitte. Avalik vabandus käesoleva kirjutise autori ees KGB käsilaselt dr. Arult näitaks elementaarset viisakust. KGB kasutas minu isiku kohta oma sõimuartikleis rohkesti psühhiaatria termineid: psühhopaat, maniakk, “Lina kirjutas nõdrameelse raamatu pealkirjaga “Nõukogude Liit ohustab Rootsit”” jne. (Vt. artikkel “Varjud vastaskaldalt”, “Noorte Hääl”, 17. mai 1987) Lisaks levitasid t?ekistid minu isiku kahjustamiseks rohkesti kuulujutte nii kodu- kui välismaal.
Moraalselt kõige taunitavamaks on asjaolu, et endiselt leidub kirjamehi (näiteks Arvo Valton), kes lausa kutsuvad üles teatud ebameeldivatest roimadest vaikima, sest isegi “kui kõik faktid ja nimed vastaksid tõele”, ei oleks paljastus siiski omal kohal. Arvo Valton leidis, et äärmuslike juutide omaaegseid roimi ei tohtinuks avalikustada. Aga just säherdune suhtumine ongi põhjustanud praeguse üha süveneva põhiväärtuste kriisi. Ma lohutan end väljapaistva kirjaniku Jack Londoni tarkade sõnadega: “Maailm ei kuulu neile, kes vaikivad, kelle lõputu vaikimise taga on vale ja pettus, kes pilkavad armastust…”
   Oleks justkui ülim aeg loobuda valedest, vaikimisest ja vägivallast. Ometi jääb mulle mulje, et me pole barbaarsuse ajajärgust veel kaugemale jõudnudki. Eestis ilmselt arvatakse, et ühiskondlikeks ümberkorraldusteks piisab ainuüksi pluralistlikust süsteemist. Ent isegi hoiatavad näited Rootsist pole suutnud seda väärarusaama kummutada. Ühiskonna arenguks on vältimatult tarvis ka sügavamatele kultuurilis-vaimsetele väärtustele toetuvat eetikasüsteemi.
   Kultuurilise stagnatsiooni jätkumisest Eestis annab tunnistust asjaolu, et võtmepositsioonidel istuvad endiselt kitsarinnalised ning väiklased tegelased, kellele kujundlik ja tõeliselt novaatorlik loominguvorm on vägagi vastumeelt ning harjumatult võõras. Enda positsiooni õigustamatult säilitades kahjustatakse aga Eesti kultuurielu. Üheks sääraseks tagurlaseks on Mari Tarand (pioneeri- ja komsomolisaadete omaaegne eestvedaja Eesti Raadios). On vaid kahetsusväärne, et praktiliselt pole astutud samme stagnantidest vabanemiseks. Teistlaadne õhkkond on valitsemas Eesti Televisiooni ning veel mitme firma ja kirjastuse vastavate toimetajate suhtumises. Tänu seesugustele inimestele püsib ka lootus.
 
Tüüpiliseks näiteks moraalse stagnatsiooni kohta on olnud ka tähtsate eesti tegelaste ringisõitmine erinevates riikides, kus esineti “tulevaste talupidajatena”, kuigi  neil maaharimise kavatsusi tegelikult ei olnudki. Tasuta ringisõitmise võimalusi tuli ju ära kasutada! Mis siis, et mõni tõeline talunik neid välismaal pakutud teadmisi nii väga vajas. Eks talitatud nõnda ka nõukogude perioodil.
   Eestis leidub palju häid inimesi, ent nad on tavaliselt nõukogulikult passiivsed selle suhtes, mis riigis toimub. Rootsi filosoof Henry T. Laurency kirjutas oma teoses “Eluteadmised I” (Skövde, 1986, lk. 259) järgmist: “Headus, mis laseb kurjal laamendada, muutub kaassüüdlaseks selles, mida õelus korda saadab.” See tähendab, et me peame endiselt kehtivatele valedele ja vägivallamentaliteedile vastumeelsust näitama.
   Alati on leidunud kurjuse advokaate, kes on ujunud pärivoolu. Vähe oli neid, kes ohu kiuste söandasid kommunismi kui kurjuse üht eriti jälki vormi avalikult hukka mõista. Ent nendesse vähestesse inimestesse, kelle hulgas olid Mart Niklus, Enn Tarto, Sergei Soldatov jt, ei suhtuta ikka veel vajaliku respektiga. Vastupidi. See teeb väga murelikuks. Ilmselt just seepärast on jälle häbitult pead tõstnud kurjuse teiste vormide kaitsjad. Nii pole mõnigi vähese lugemusega intellektuaal viitsinud enesele teadvustada, et ka sionism on kurjuse üks vorme, kuna selle nimel on mõrvatud, piinatud ja jälitatud. Oma pretensioonikuse tõttu kujutab see samalaadset ohtu nagu kommunismgi. Ebakõlbelisi vahendeid kasutades pole võimalik head teed käia. See peaks ju olema väga lihtne tõde.
   
Tundub, et kommunistlikust ajajärgust on vähesed midagi kasulikku õppinud. Taas väidetakse, et ehitatakse üles uus, moraalsem ja kultuursem Eesti riik. Ent kas ebakõlbeliste inimestega eesotsas saab ikka moraalset riiki ehitada? Marksistidel see ettevõtmine nurjus…
   Eestit tabanud eetilis-vaimne ja kultuuriline laostumine sundis Mart Niklust allakirjutanule 27. detsembril 1992 kirjutama: “Saad aru – niisuguse Eesti eest, nagu ta meil siin praegu on, mina küll võidelnud ja vangis istunud pole.”
   Eesti tuleks ebaausatelt poliitikutelt, ahnetelt kurjategijatelt ja salakavalatelt vabamüürlastelt tagasi võtta!

(Kirjutise jättis avaldamata “Eesti Aeg”.)
Raamat on juba ammu läbi müüdud.

Allikas: http://jyrilina.com/eesti/mida-eesti-ajakirjandus-pelgab/

Read more...

Shariaseadus Taanis / šariaadi Taanis



Avaldatud 19. veebruar 2017
Siin siis selge tõde moslemite integratsioonivõimalustest Lääne ühiskonda. See shokeeriv dokumentaalfilm on hiljuti tehtud Taanis ja seda on näidatud ka hiljuti Soomes. Meil seda paraku näidatud pole. Seega võtsime suure töö ette ja tõlkisime selle ära (Kuna tegemist on vabatahtlike patriootide, mitte elukutseliste tõlkijatega, siis vabandage tõlkevead ja andke neist teada, et saaksime parandada). Head vaatamist ja kaasamõtlemist.

Meie tegevust saab toetada siin : MTÜ International SIS EE947700771001633116

Maria Kaljuste


Read more...

esmaspäev, 20. veebruar 2017

MATTI ILVES: HIINLASED VALITSEVAD TULEVIKUS MAAILMA, JUUDID ON MÄÄRATUD LÄBIKUKKUMISELE

On nüüd vaid kaks rahvast, kes pretenderivad tulevikus maailmavalitsusele. Need on suhtelisel väikesearvulised juudid-sionistid (venelaste NSV Liit on suurest mängust väljas ja USA on immigrantide riik) ja teiseks tõeline suurrahvas hiinlased.

Nüüd alustuseks veidi juutidest. Juudid-sionistid on läinud väga ülbeks, toetudes enda rahvuskaaslaste tohutule rikkusele. Sellele panid aluse peamiselt pankurid ja nende liigkasuvõtmine.
Suurte rikkuste kogumiseks juutidel olid väga soodsad ajaloolised olud veel hiljuti. Katoliiklastel (see usk kujunes rikkamas maailmas ainuvalitsevaks usuks) oli kuni 1745. aastani keelatud tegeleda liigkasuvõtmisega, teisisõnu pangandusega. Nii jäigi selle põlatud tegevusalaga tegelemine juudiusulistele, kellele uus testament ja selles kirja pandu ei olnud mingiks moraalireegliks.

Liigkasu võtmist on peetud tõeliselt põlastusväärseks ja isegi Eesti Wabariigi ajal oli see kriminaalkuritegu, selle eest sai 1938. aastal karistada näiteks 12 tegelast. Tänapäeval on aga liigkasuvõimine ja sellega seotud pangandus kujunenud üheks prestiižemaks tegevusalaks, vaat nii! Liigkasu võtmisest nüüd, kapitalismi muutumisel finantskapitalismiks enam ei räägita ja ei karistata. Eriti esileküündiv näide on kiirlaenude eest võetav liigkasu.
Tänu rikkusele on juudid haaranud enda kätte vabamüürlaste salaorganisatsiooni juhtimise ja moodustanud ka nn. maailmavalitsuse.  Herman van Rompuy ütles täiesti selgelt ja üheselt, et 2009 oli esimene maailmavalitsuse aasta. Hoolimata suurtest pingutustest ja rikkusest kukuvad juudid aga selles neile ülejõu käivas maailmavalitsuse ürituses läbi. Nagu on läbi kukkunud ka kõik juutide eestvõttel algatatud revolutsioonid.

Hiinlasi võib aga selles üliraskes maailmavalitsuse ürituses saata edu. Hiina on väga suure rahvaarvuga riik, tänapäeval umbes 1,373 miljardit inimest ja sellest on hiinlasi 91,59%. Rahva arv kasvab jõudsalt ka edaspidi, sest hiljuti Hiina KP lõpetas ära 1. lapse poliitika.
Pealegi hiinlased ei segune teiste rahvastega ja geneetiliselt on nad märksa tugevamad - muutus toimus 10 000 aastat tagasi, vaid portugaalaste geenid pidid olema hiinlastega sarnased. Kui on isegi segarahvuslik abielu, siis järeltulijatest saavad kindlalt hiinlased, isegi välimuselt.
Hiinlased hõlamavad praegu Venemaad ja arvatakse, et seal on juba 2045. aastaks hiinlased enamuses. Pealegi on hiinalinnad kõikjal maailmas. Hiinalased on ka rassiliselt väga eneseteadlikud, sest hiina kodakondsust on pea võimatu saada, kui ollakse isegi abileus ka hiinlasega ja elatakse seal.

Hiina on väga vana kultuuri ja riiklusega maa. Shangi dünastia valitses Hiinas 16. sajandist eKr kuni umbes 11. sajandini eKr. Shangi dünastia on esimene Hiina dünastia, mille ajast on säilinud kirjalikke mälestisi.
Qini dünastia valitses aastail 221–206 eKr ja selle rajas 221 eKr Qini riigi valitseja Ying Zheng, kes kuulutas end keisriks Qin Shi Huangdi nime all. Enne teda oli keisritiitel Hiinas kasutusel vaid jumalate ja mütoloogiliste muinaskeisrite kohta.
Kummaline on see, et isegi Mao Zedong tsiteeris teda (Qin Shi Huangd) rohkem kui kommunismi klassikuid.

Ta valitses legistliku doktriini järgi, mis tähendas sisuliselt totalitaristliku riigi loomist: inimesed pidi jagatama sõjaväeüksuste kombel gruppidesse ja ühe eksimuse eest pidid kannatama kõik grupi liikmed. Et tagada keisririigi ühtsust, lasi Shi Huangdi lammutada endiste väikeriikide piiridel olevad kaitsemüürid ning alustas Suure Hiina müüri rajamist oma riigi põhjapiirile, et kaitsta seda rändrahvaste rünnakute eest.

Hiina Rahvavabariigis on säilinud mitmeid Hiina impeeriumile omaseid jooni. Hiinlased on kavalad, inimesteks peavad vaid ennast ja lepingute sõlmimisel võib petta saada, sest teistele võib valetada.
Samuti on Hiina kaubad, mida tarvitatakse siseriiklikult hoopis teised ja vastupidavamad, kui need mida toodetakse ekspordiks!
Teada on, et lääneriikide kaubad peavad vähe vastu ja isegi autod mis on nüüd arvutite projekteeritud, need peavad vastu  vaid karantiiaja ja hea kui sedagi. Vaja on vaid rohkem toota ja vastupidavus ei huvita enam kedagi.
Vanad lennuväljad on täidetud uute müümata autodega - ületoodang

Hiina rahast jüään´ist võib juba varsti saada maailmavaluuta, mis vahetab välja dollari. Seda näitab ka see, et mitmed maailma ülirikkad on hakanud vedama ja paigutama Hiinasse suurel hulgal kulda. Muide, Hiina raha on juba osaliselt konverteeritav, seda teevad mitmed Pransusmaa ja Suurbritannia pangad. Ei lähe enam palju aega, kui jüään´i tunnustatakse kõikjal maailmas.

Hiinlastel on kõik võimalused, et hakata tulevikus valitsema maailma.




Read more...

Tuntud meestearst andis teada esimesest tõsisemast multikulti konfliktist TÜ kliinikus

Meestearst Margus Punab teatas oma Facebooki lehel, kuidas esimest korda puhkes teise kultuurilise taustaga patsiendiga tõsine konflikt, mille tulemusel ei jäänud üle muud, kui keelduda tema teenindamisest.

„Saime Ülikooli meestekliinikus nüüd esimese tõsisema multikulti konflikti. Ei sobinud patsiendile ei see, et vastuvõttu viis läbi naissoost meditsiinitöötaja, ei tema välimus, riietus ega käitumine,“ kirjeldab Punab.

„Käitumismudel jätkus korduvatel kliiniku külastustel, kusjuures need polnud üldse seotud esmase visiidi läbi viinud töötajaga ja kulmineerus eile äärmiselt ebasündsa avaliku sildistamisega. Otsustasin, et sedaviisi käituvat patsienti meie kliinikus kahjuks aidata ei saa. Ootan huviga järgmiseid arenguid.“

Punabi sõnul pole tegemist esimese sedalaadi konfliktiga. „Aastaid tagasi olime sarnase käitumismustri tõttu sunnitud süsteemist välja suunama ühe väga hea islami-vene kultuuri juurtega töötaja. Hoidsime pikalt raamituna nimetet töötaja jalalöögist tekkinud auku kliiniku seinas.“

UU
Fotol meestearst Margus Punab. Foto: Sille Annuk / Postimees

Allikas: http://uueduudised.ee/yhiskond/tuntud-meestearst-andis-teada-esimesest-tosisemast-multikulti-konfliktist-tu-kliinikus/

Read more...

Üks näide raha "märkamatust" inflatsioonist

Allikas: Facebook

Read more...

pühapäev, 19. veebruar 2017

Ungari peaministri sõnum kogu maailmale!

Selleks et majandus töötaks, elanikkond suudaks end ülal pidada või et riigil oleks tulevikku, ei vaja Ungari mitte ainsatki migranti.

Viktor Orbán - Ungari peaminister


Allikas: https://mustaduudised.blogspot.com.ee/2017/02/ungari-peaministri-sonum-kogu-maailmale.html

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP