RAHVUSLANE

Rahvuslane

neljapäev, 23. märts 2017

MATTI ILVES: VANA HEA ROOTSI AEG?

Rootsi suur vapp

Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629–1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de jure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks.

Rootslaste võimutsemist Eestis on vanarahvas nimetanud vanaks heaks Rootsi ajaks ja ka mõned ajaloolased on selle ära märkinud. Tõsi, Rootsi ajal säilisid veel talupoegade teatud õigused, kuid Vene ülemvõimu all 1740 need kadusid ja alles siis muutusid talupojad pärisorjadeks.

Ega võõrast võimust ei saa midagi head oodata, nii ka rootslastest. Näiteks Euroopa väikestl jääajal, mis kestis umbes 15. sajandi algusest kuni 19. saj. alguseni, saatsid rootslased eestlaste kallal korda kohutava kuritöö.
Toon nüüd ühe tsitaadi Vello Leito raamatust "Eesti & geopoliitika II osa":

"Ajaloo räigeim kuritegu eesti rahva vastu, mis iial toime on pandud, on rootslaste kätega tehtud: aastatel 1695-1697 vedasid rootslased vilja Eestist minema, et toita näljas vaevlevat Rootsit ja Soomet, kusjuures selle tagajärjel suri nälga 70 000 - 75 000 eestlast, ega neid tollal palju kordi rohkem polnudki. Jutud heast rootsi ajast on fundamentaalvaletajate "püha tekst"."

Külma ja vihmase suve tõttu mõnel aastal Rootsis ja Soomes viljasaak suures osas hävis, aga see ei anna põhjust Eesti viljast tühjaks vedada ja rahvas nälga jätta. Nõnda siis tegutses võrdlamisi "leebe" Rootsi võim.

Tegelikult röövib meid kavalalt (jättes vastupidise mulje) ka Euroopa Liit ja püüab hävitada rahvusliku majanduse ning meie riigitaastamisvõime.


Read more...

2017.03.21 - Otse kümnesse


Link: http://www.tallinnatv.eu/saated-sarjad/arutelu/otse-kumnesse/12798-2017-03-21-otse-kumnesse

Read more...

Rahvuskonservatiivid kritiseerisid venestamiskatseid eesti hariduselus

Esmaspäeval 20. märtsil tuli Riigikogus vastamisele EKRE fraktsiooni saadikute arupärimine häirete ja erandite tegemise kohta eestikeelsele haridusele üleminekul.

Fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas täheldas, et viimastel aegadel on märgata süstemaatilist eesti keele kasutusala vähenemist ja vähendamist meie ühiskonnas. „Alustagem kasvõi varasematest asjadest: taksojuhtide eesti keele parema oskuse nõudest loobumine, kohtutes, õigussüsteemis võõrkeelse asjaajamise lubamine jne, jne. Ja nüüd siis ka valitsusepoolne lubadus vähendada erandkorras eestikeelse õppe mahtu venekeelsetes koolides. Seda kõike hoolimata sellest, et meie põhiseaduse § 6 sätestab, et Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel ja selle mitteoskamine mõjub kindlasti väga halvavalt integratsiooniprotsessile“

Haridusminister Mailis Repsi vastused saadikutele olid põiklevad ja ümarad. Ta ei osanud veenvalt põhjendada mitmete erandite tegemist eestikeelsele õppele üleminekul, samuti seda, miks suur eesti kool Lasnamäel tehakse ümber vene hariduskeskuseks, kuigi Lasnamäel on tegelikult juba praegu 6 venekeelset ja vaid 2 eestikeelset kooli.

Mart Helme sõnul ei saanud fraktsioon oma küsimustele selgeid ja ammendavaid vastuseid. „Kas haridusministeerium on lubanud raha uue vene mammutkooli jaoks? Mida konkreetselt selle kooli puhul räägiti kohtumisel linnajuhtidega? Kas Keskerakond ei juhigi enam Tallinna linna, vähemalt hariduse küsimustes, vaid seda juhivad mingid nimetud ametnikud. Ilmselt on see nii ka riigi tasandil. Kahjuks ei saa mööda minna sellestki, et kuu aega tagasi jäite vahele vassimise ja selge valetamisega Sputnikule antud intervjuude küsimuses. Siit minu järeldus: tegelikult te ei peaks olema praegu siin puldis, sest valetav inimene ei saa olla minister. Ja meil tekivad kahtlused ka meie küsimustele antud vastuste aususes.“
Vaata kogu arupärimist SIIT

UU

Allikas: http://uueduudised.ee/poliitika/rahvuskonservatiivid-kritiseerisid-venestamiskatseid-eesti-hariduselus/

Read more...

kolmapäev, 22. märts 2017

20.03.2017 - LÕUNATUND - Esmaspäev

Link: http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=lounatund&file=2017-03-20-madisson.mp3

Tiit Madisson ja Vihkamiseminutid, alates 25:44 
Võite kuulata ka minu (blogist) ühte lugu koos kommentaaridega, alates 15:05. M.I.



Read more...

Tolerast Markuse seiklused.


Markusel meeldib Rinkebys elada. "Seal on toredad inimesed maailma eri paigust." Kord kui Markus tuleb koju, väljub metroost, jõuk mustanahalisi – "toredaid inimesi" peab ta kinni. Temalt  küsitakse: "Kas ta on politseijälitaja?" Markus teeb, nagu poleks kuulnud. Keegi jookseb talle järele ja lööb teda. Markus paneb jooksu – mustanahalised kannul. Mustanahalisi tuleb aina juurde ja Markus põgeneb surmahirmus ja elu eest umbes viiekümnepealise neegrite ja moslemite lintšijõugu eest, kes ta kätte saades ilmselt surnuks peksaks. Neegrid karjuvad teistele neegritele pidage ta kinni. Saavad ta kätte ja löövad pikali, teda tabavad hoobid selga ja igale poole kehasse.

 Keegi sekkub tema kaitseks ja tal õnnestub uuesti püsti rebida ja jooksu panna, sama neegrikari kannul. Lõpuks põgeneb Markus metroosse tagasi. Sealt on ka videolõik. Ta hüppab üle takistuste ja päästab end peites piletikontrolli putkasse. Kust hüüab: "Ma pole mitte midagi teinud, ma elan siin!" Videos teatab tolerast Markus, et ta annab kõigile andeks, kuigi äsja tahtsid nad teda tappa. Ta põhjendab seda sellega, et talle meeldivad nn "sisserändajad" ja ta pole nats.

Video: http://static.mvlehti.net/uploads/2017/03/17378949_1032787653524518_4550465520230465536_n.mp4?_=1

Allikas: mvlehti.net

Matti Ilvese blogile koostas Jaan Hatto

Read more...

Nõmme TV: Lolli üheks tunnuseks on ettenägemise ja äratundmise võime puudumine

Lolli üheks tunnuseks on ettenägemise ja äratundmise võime puudumine. Targemad inimesed on korduvalt rääkinud, et massiimmigratsiooni lubamine on pime ja lausrumal tegevus, kuna arvesse ei võeta tulevasi tagajärgi, mis ei pruugi olla kohesed ja ilmsed ning võivad avalduda alles pikema aja, lausa mitme inimpõlve pärast.

Loll on see, kes tormab tegutsema. Nüüd kus on lollus kokku keeratud, hakkab alles tasapisi osadele kohale jõudma. Lolli teine tunnus on see, et ta ei ka kuula endast targemaid.. Millised inimesed on Eestis võimu juurde saanud?

Read more...

teisipäev, 21. märts 2017

"Räägime asjast" 19.03.2017


Link: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-19032017/

 

Read more...

Kas võib loota 1934. aasta riigipöörde hukkamõistmist Riigikogus?

Konstantin Päts (paremal).


Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja vabadussõjalaste toetusgrupi juht Jaanus Karilaid on lubanud 1934. aasta 12. märtsi riigipööret tauniva dokumendi viia parlamendi ette. Kuid tundes praegust kartellierakondade antirahvuslikku mentaliteeti, on mõeldamatu, et taoline dokument Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel vastu võetakse, kirjutab vabadusvõitleja ja raamatu “Vapsid” autor Tiit Madisson.

Seoses Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva tähistamisega järgmisel aastal on mõningates ringkondades tekkinud mõte püstitada Toompeale Kuberneri aeda president Konstantin Pätsi mälestusele pühendatud ausammas. See plaan ähvardab niigi lõhenenud eesti rahvas tekitada veel ühe terava vastasseisu. Kui see mõte tõesti teoks saab, võib see minu arvates koguni rikkuda suure juubeli pidustused.

Propaganda väänab teadupoolest massiteadvust väga tõhusalt, see on meile tuttav ka tänapäevast. 1934. aasta riigipöörde järel, kui ajakirjandus oli suukorvistatud, erakonnad ja parlament laiali saadetud, hakkas riigis juhtuvat selgitama-suunama vastloodud propagandaamet, orwellilik “tõeministeerium”. Mistõttu pole imestada, et rahva hulgas valitses/valitseb arusaamine Pätsist kui õigest ja õiglasest riigijuhist. Tema kritiseerimine on tabu, erinevalt vapsidest-riigipöörajatest, kes väärivad vaid “õigete eestlaste” põlgust. Mõni aeg tagasi ETV-s näidatud saatest “Suud puhtaks” sain ühe Pätsi-aegse vanatädi jutust koguni teada, et Pätsi kritiseerimine on tingitud kommunistlikust ajupesust, mis kinnitab mu eelnevat väidet Pätsi-aegse “tõeministeeriumi” omaaegsest tõhusast ajupesust.
Riigipöörajad: riigihoidja Konstantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 24. veebruaril 1938


Meie riigi ajalugu üsna pealiskaudselt tundva kodanikkonna hulgas on suuresti pärast riigivanem Konstantin Pätsi ja kindral Johan Laidoneri 12. märtsil 1934 toimepandud riigipööret toimunud ajupesu tõttu valitsemas arusaam Pätsist kui eksimatust riigimehest, kes valis rahvaga ühise saatuse. Mistõttu teda on näiteks pagulasringkondades koguni peetud märtriks, kes kindlasti väärib ausammast meie parlamendi kõrval, mille ta 1934. aastal tasalülitas (!). Kutseliste ajaloolaste hulgas suhtutakse 1934. aasta vägivaldsesse võimuhaaramisse küll üsna kriitiliselt, kuid samas ei ole nende ajaloolaste sulest ilmunud senini põhjalikumat teaduslikku ülevaadet dramaatiliste 1930. aastate ajaloost, kus oleks ammendavalt arhiivimaterjalide alusel antud nii 12. märtsile 1934 kui ka järgnenud sündmustele objektiivne ajalooline hinnang. Teema vastu on kõrgendatud huvi tundnud dr Jaak Valge, kuid enamus ajaloolasi on käitunud kui “kuldid rukkis”, sest Pätsi-Laidoneri riigipöördele hinnangu andmise temaatika nõuab tänapäevase enesetsensuuri ja poliitilise korrektsuse õhkkonnas omajagu kodanikujulgust. Samas on lähenev Eesti juubel sobiv tähtpäev, mil oleks meie riigi ajalooga teha selge sott – täita ausa sisuga mustad augud ja hallid plekid.

Ilmselt viimati nimetatud põhjusel tuli 7. märtsil Riigikogu õiguskomisjonis arutusele 12. märtsi 1934 Pätsi-Laidoneri võimuhaaramise teema. Mingi õigusliku hinnangu andmiseni siiski ei jõutud, kuigi laiendatud koosolekul tegi ajaloolane Jaak Valge tollastest sündmustest ammendava ettekande, kuid ilmselt kardeti, et “mis meie sõbrad ja liitlased meist küll arvavad”. Arvan, et komisjonilt, mille enamus koosneb kartellierakondade esindajaist (esimees Jaanus Karilaid (KE), Raivo Aeg (IRL), Olga Ivanova (KE), Uno Kaskpeit (EKRE), Küllike Kübarsepp (VE), Hanno Pevkur (RE), Barbi Pilve (SDE), Valdo Randpere (RE), Urve Tiidus (RE), Toomas Vitsut (KE) ja Hardi Volmer (SDE)), oleks olnud palju taolist otsust oodata. Sellesama hirmu sõnastas ajaloolane Andres Kasekamp sama päeva õhtul ETV uudistesaates “Aktuaalne kaamera”: “Et näiteks kui hakatakse vapse, keda peetakse laiemas ilmas paremäärmuslasteks, mõni isegi nimetab fašistideks, kui neid rehabiliteeritakse, te võite kujutada ette, millised pealkirjad on mitte ainult idas, vaid ka läänes.” Globalistist ajaloolane, George Sorose poolt rahastatava Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Kasekamp jättis lisamata, et läänemaailmas tuntakse vabadussõjalasi kui “paremäärmuslasi” ja “fašiste” just tänu tema 2000. aastal Kanadas kaitstud doktoritöö “The Radical Right in interwar Estonia” ingliskeelsetele publitseeringutele.

Vaieldamatult oli Eesti Vabadussõjalaste Liit (EVL) 1933. aasta lõpul ja 1934. aasta algul Eesti populaarseim poliitiline jõud. Vabadussõjalaste karismaatiline juht Artur Sirk veenis peale vabadussõjalaste põhiseaduse vastuvõtmist rahvahääletusel 16. oktoobril 1933 Toompeale võimu võtma kippuvat rahvamassi laiali minema. Seadusi austava idealistina ta lootis, et vabadussõjalased saavad võimu juurde ka igati legaalsel moel – riigivanema ja parlamendivalimiste teel. Selline käitumine, kui teisi poliitikuid hinnatakse oma moraali alusel, maksis vabadussõjalastele, eelkõige Sirgule, valusalt kätte ja võis saatuslikult mõjuda ka eesti rahva edasisele käekäigule. Sest kui EVL oleks demokraatlike valimiste teel pääsenud võimule, siis vaevalt oleks Eesti 1939–1940 ilma vastupanuta alistunud.
Vabadussõjalaste liikumise juhid Artur Sirk ja Andres Larka

12. märtsi 1934 võimuhaaramisest on üsna palju kirjutatud ja üldteada on, et riigipöörde põhjendus, nagu oleksid vabadussõjalased võimu vägivaldsel teel üle võtta plaaninud, ei kannata mitte mingit kriitikat. 16. oktoobril 1933 võeti edukalt vastu vabadussõjalaste põhiseadus (416 378 poolt, 156 878 vastu) ning ka 1934. aasta jaanuaris toimunud munitsipaalvalimistel saavutati hea tulemus, kui EVL sai üle Eesti 21% häältest (eriti edukad oldi suuremates linnades: Tallinn – 48,6 %, Tartu – 47,8 %, Narva – 43,8 %). 1934. aasta aprillis toimuma pidanud riigivanema valimiste toetusallkirjade kogumise kampaania ajal oli 11. märtsiks vabadussõjalaste riigivanema kandidaat kindral Andres Larka kogunud 52 436, asunike kandidaat kindral Johan Laidoner 18 220, põllumeeste kogu kandidaat riigivanem Konstantin Päts 8969 ja sotside kandidaat August Rei vaid 2786 toetusallkirja. Kuna Larka toetuseks anti rohkem toetusallkirju kui tema kolme konkurendi poolt kokku, oli reaalne, et EVL-i kandidaat võis juba valimiste esimeses voorus võita. Mistõttu küpseski Pätsil (kes oli kindral Aleksander Tõnissoni väitel võimu järele haige “kui morfinist morfiumi järele”) plaan vägivaldse riigipöörde abil võim üle võtta, et EVL ei saaks valimiste teel võimule. 12.–20. juunil 1935 toimunud “39 vapsi protsessil” kukkus süüdistus vägivaldsest riigipöördest armetult kokku. Et kuidagigi vabadussõjalaste represseerimist põhjendada, määrati vangimajadesse suletud EVL-i juhtidele kuue kuu kuni ühe aasta pikkused tingimisi karistused – rahu rikkumise eest!


Eeltoodu põhjal oli Pätsi-Laidoneri 12. märtsi avantüür mitte ainult alusetu, põhjendamatu ja põhiseadusevastane, vaid ka eetilis-moraalses mõttes taunitav. Kõik “kartellierakonnad” suhtusid vabadussõjalastesse kui “meestesse metsast”, kes ähvardasid nende senist võimumonopoli tugevalt kõigutada, mistõttu kõik erakonnad toetasid riigipööret. Seetõttu on taoline suhtumine üle kandunud ka praeguste peavoolu poliitikute hulka, sest EVL-i rehabiliteerimist taotleb ju paariana koheldav ja sildistatav, globaliseerumise vastane ja rahvuslik EKRE, kes taunib igati kodumaise rahvusriikluse vastase establishment’i võimutsemise meetodeid.

Õiguskomisjoni esimees ja vabadussõjalaste toetusgrupi juht Jaanus Karilaid on lubanud 12. märtsi 1934. aasta riigipööret tauniva dokumendi viia Riigikogu ette. Kuid tundes praegust kartellierakondade antirahvuslikku mentaliteeti, on mõeldamatu, et taoline dokument Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel vastu võetakse.

Väikese kompensatsioonina rahvusmeelsetele eestlastele mõjub EKRE noorteorganisatsiooni Sinine Äratus plaan püstitada EVL-i juhi Artur Sirgu 80. surma-aastapäeval 2. augustil 2017 Ambla kalmistule monument. Loota jääb, et see plaan ikka teoks saaks ja et ei lasta end mõjutada ähvardustest à la “mis küll meie sõbrad ja liitlased võiksid meist arvata!” Ootame ära…

 Tiit Madisson - 20. märts 2017

Allikas: http://objektiiv.ee/kas-voib-loota-1934-aasta-riigipoorde-hukkamoistmist-riigikogus/

Read more...

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas eelnõu pagulaste vastuvõtmise peatamiseks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, et peatada Eesti osalemine pagulaste ümberjaotamise mehhanismis.

Eelnõu üle andnud Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikme Jaak Madisoni sõnul on kavandatud poolest tuhandest pagulasest praeguseks Eestisse jõudnud sadakond, kuid vaatamata väidetavale põhjalikule taustakontrollile on pagulasperedes vähese ajaga toimunud kaks võigast kuriteoepisoodi.

„Esimesel juhul sidus mees oma abikaasa kinni ning ähvardas põlema süüdata, teisel juhul süütas mees abikaasa, kes viidi intensiivraviosakonda raskete põletushaavadega. Elu näitab, et võõrast kultuurist pärit immigrandid toovad endaga kaasa tavad ja käitumismudelid, mis on siinses kultuuris vastuvõetamatud ning ohustavad ka põlisrahva julgeolekut.“

Pagulaste vastuvõtmise peatamine aitaks Madisoni sõnul leevendada ühiskondlikke pingeid.
„Mitmete avaliku arvamuse uuringute järgi on massiimmigratsiooni vastu 60-70% inimestest. Riigikogule on antud üle kaks massiimmigratsiooni-vastast petitsiooni, millest esimesel oli 19 000 ja teisel 40 000 allkirja. Eesti inimeste julgeoleku tagamiseks ning kultuurilise vastandumise vältimiseks on mõistlik peatada pagulaste vastuvõtmine määramata ajaks,“ ütles Madison. „Kuna Eesti valitsus on rõhutanud vabatahtlikku osalemist pagulaste ümberjagamise mehhanismis, siis peaks Eestil olema võimalik selle rakendamine vabatahtlikult ka peatada.“

Madison osutab, et Euroopa Liidu pagulaste ümberjaotamise mehhanismis ei osale näiteks Poola, kes on selle vaidlustanud Euroopa Kohtus põhjusel, et tegemist on formaalselt vabatahtliku, kuid tegelikult kohustusliku kvoodisüsteemiga.

UU
Foto: Scanpix

Allikas: http://uueduudised.ee/poliitika/eesti-konservatiivne-rahvaerakond-esitas-eelnou-pagulaste-vastuvotmise-peatamiseks/

Read more...

esmaspäev, 20. märts 2017

MATTI ILVES: MIS SAAB PEALE EUROOPA LIIDU LAGUNEMIST?

Euroopa Liidu lagunemine ei tohiks enam mõtlevatele inimestele olla ei-tea-mis uudis. On isegi ennustatud, et see toimub juba selle aasta lõpus, sellest lugege SIIT.
Olen ka ise sageli lõpetanud artiklid üleskutsega astuda välja E. Liidust. Aga hoopis raskem on arvata, mis saab siis, kui EL ongi lagunenud?
Kui eeldame seda, et laguneb vaid EL ja NATO jääb esialgu allas, siis on tulevikku märksa kergem ennustada ja ei pea muretsema kohe riigi julgeoleku pärast, sest Euroopa Liit meile mingisugust sõjalist kaitset niigi ei pakkunud. Seoses Donald Trumpi võimuletulekuga on siiski lootust, et ka NATO muutub ja pöördub tagasi oma esialgsete ülesannete juurde, olla isesesivatele riikidele kaitseallianssiks, mitte aga pidevalt sõdivaks ühenduseks maailma niiditõmbajate huvides, sellest lugege SIIT.
Arvan aga, et ELi lagunamine ei too meile veel iseseisvat riiki! Arvatavasti toetatakse lõpuni surevat liitu ja siis sellel reeturvalitsusel on veel küürutamiseks põhjust, sest Herman van Rompuy ütles täiesti selgelt ja üheselt, et 2009 oli esimene "Maailmavalitsuse" aasta globalistide eestvedamisel.
Kindel on veel see, et kartellipoliitikud hakkavad otsima mingit uut liitu kuhu kuuluda, sest need tegelased iseseisvalt enam elada ei oska. See võib olla näiteks Põhjamaade Liit, kus saaks ajada edasi liberaalset-multikultuurset poliitikat.

Euroopa Liidu kukkumine ei too meile automaatselt veel vabadust, vaid annab hea võimaluse kukutada kodune kartellivõim ja siis saab hästi näidata, et moraalitu liberaalne poliitika ning euroopalikud "väärtused" on vaid ummiktee.
Selleks tuleb lollitatud rahvale rääkida vaid tõde ja tirida ta välja valedelõksust, kuhu on kuulekas meedia ta on suunanud.

Nii, et meil tuleb toetada ikka rahvuslikke jõude, eelkõige EKREt ja ka Eesti Iseseisvusparteid ning Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu. Kuulda on, et EIP ja EVP-PK soovivad ühineda üheks erakonnaks, kuid jäädase ilmselt hiljaks ja suured sündmused toimuvad varem (või-olla isegi erakorralised RK valimised), kuna ühinemine on plaanitud alles järgmisteks Riigikogu valimisteks, mis toimuvad alles 2019. aastal.

Vabadus ei tule ilma võitluseta, ka siis, kui Euroopa Liit on surnud!

Read more...

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP